STS-93

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
STS-93
Chandra X-ray Observatory after release from Space Shuttle Columbia.jpg
Chandra kosmoseteleskoop pärast orbiidile paigutamist
Missiooni tüüp Satelliidi orbiidile viimine
Operaator NASA
COSPAR ID 1999-040A
SATCAT 25866
Missiooni kestus 4 päeva 22 tundi 49 minutit 34 sekundit
Läbitud vahemaa 2 890 000 km
Läbitud orbiite 80
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Columbia
Stardimass 122 534 kg
Maandumismass 99 781 kg
Lasti mass 22 780 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 5
Meeskonna liikmed Eileen Collins
Jeffrey Ashby
Michel Tognini
Steven Hawley
Catherine Coleman
Missiooni algus
Stardi aeg 04.30.59, 23. juuli 1999 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 03.20.34, 28. juuli 1999 (UTC)
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Periapsiid 260 km
Apoapsiid 280 km
Orbiidi kalle 28,4 kraadi
Tiirlemisperiood 90 min
Last
Mass 22 780 kg
STS-93 patch.svgSTS-93 crew.jpg
Collins, Hawley, Ashby, Tognini, Coleman
← STS-96
STS-103 →

STS-93 oli NASA Space Shuttle'i programmi 95. missioon.

Missiooni teenindas kosmosesüstik Columbia ja see viis orbiidile Chandra kosmoseteleskoobi. See oli Space Shuttle'i programmi raskeima lastiga missioon, sest orbiidile viidud last kaalus üle 22,7 tonni. Columbia startis missioonile 23. juulil 1999 ja naasis Maale 28. juulil.[1]

Pärast missiooni lõppu, läks Columbia hooldusesse ja selle järgmine missioon oli STS-109, mis toimus 2002. aastal.

Meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

STS-93 meeskond[2]
Amet Nimi
Komandör Flag of the United States.svg Eileen Collins
Kolmas kosmoselend
Piloot Flag of the United States.svg Jeffrey Ashby
Esimene kosmoselend
1. missiooni spetsialist Flag of France.svg Michel Tognini
ESA
Teine ja viimane kosmoselend
2. missiooni spetsialist Flag of the United States.svg Steven Hawley
Viies ja viimane kosmoselend
3. missiooni spetsialist Flag of the United States.svg Catherine Coleman
Kolmas kosmoselend

Probleemid stardil[muuda | muuda lähteteksti]

Parempoolse mootori sees olev hele laik on kolme jahutustoru purunemisel tekkinud leke

Missiooni stardi ajal märkasid lennujuhid, et Columbia pardal oli tekkinud lühis ning keskmise ja parempoolse peamootori kontrollerid olid välja lülitunud. Pardaarvutid parandasid vead, isoleerides lühises koha ülejäänud elektrisüsteemist ja elektrikatkestusest mõjutatud peamootoreid juhtisid edasi tagavarakontrollerid.[3] Hiljem selgus, et lühise tekitas kruvi vastu hõõrunud elektrijuhe. Peamootorite uurimisel selgus, et ühe kasutamata kütuse sissepritsepihusti kullast kate oli stardi ajal eraldunud ning lõhkunud kolm mootoridüüsi jahutustoru. Vea analüüsi kohaselt oleks viie-kuue toru samas kohas purunemisel mootori düüsi auk põlenud ning see oleks võinud põhjustada mootori ja kogu kosmoselaeva purunemise.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. STS-93. NASA. Vaadatud 22. august  2019.
  2. STS-93 Crew. Chandra X-Ray Observatory. Vaadatud 22. august  2019.
  3. STS-93 at Twenty Years: “A very long eight and a half minutes”. NASA Spaceflight. Vaadatud 22. august  2019.
  4. STS-93: We don’t need any more of those. Wayne Hale's Blog. Vaadatud 22. august  2019.