Sāmarrā’ suur mošee

Sāmarrā’ suur mošee
UNESCO maailmapärand
Mošee värav, taga spiraalminarett Malwiya
Asukoht	Iraak
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	(ii), (iii), (iv)
Viited	276
Nimekirja arvatud	2007 (31 istung)
Ohustatuks arvatud	2007
* Regioon on UNESCO määratletud

Asukoht tänapäeva Iraagis

Sāmarrā’ suur mošee (araabia keeles جَامِع سَامَرَّاء ٱلْكَبِيْر Jāmiʿ Sāmarrāʾ al-Kabīr, مَسْجِد سَامَرَّاء ٱلْكَبِيْر Masjid Sāmarrāʾ al-Kabīr või ٱلْمَسْجِد ٱلْجَامِع فِي سَامَرَّاء al-Masjid al-Jāmiʿ fī Sāmarrāʾ, sõna-sõnalt 'koguduse mošee Samarras') 9. sajandil ehitatud mošee Iraagis Sāmarrā’s.

Hoone valmimise järel oli see maailma suurim mošee. Mošee on tuntud oma 52 meetri kõrgus minareti poolest, mille tippu viib spiraalikujuliselt ümber minareti kulgev tee. Ehitis asub 15058 hektari suuruses Sāmarrā’ muistisepiirkonnas, mis on alates 2007 aastast UNESCO maailmapärandi nimistus.

Ajaloost

Abbassiidide kaliif al-Mutawakkil (valitses 847–861) andis käsu rajada suur mošee oma pealinna Sāmarrā’sse pärast troonile tõusmist 9. sajandi keskel. See mošee pidi asendama varasema, al-Mu'tasimi ajal ehitatud mošee, mille asukoht on siiamaani täpselt teadmata. Ehitust alustati 848. aastal ja see valmis 860. aastal. Mošee purustati 1278. aastal Hulagu vallutusretke ajal Iraaki.

Kirjeldus

Mošee asub tänapäeva Sāmarrā’ kesklinnast kirdes, ehitamise ajal võis see ulatuda linnapiiridest välja. Mošeekompleks koosneb ristkülikukujulisest ehitisest mõõtudega 239 x 156 m, millest on säilinud välismüürid ja mida ümbritseb väline piiratud ala (ziyada) mõõtudega 374 x 443 m. Spiraalse teega minarett kerkib nelinurkselt platvormilt selle ala sees rajatise kirdeküljel. Ziyada struktuur ja funktsioon on ebaselged, kuid aerofotodelt on näha selle jaotus väiksemateks suletud õuedeks, mida ümbritsesid hüpostüüli taolised sammaskäigud.

Mošee peahoone

Peahoone säilinud välismüür on ehitatud põletatud savitellistest ja seda toetasid 44 korrapäraselt paiknevat torni. Tornide vahel müüri ülaservas jooksis nelinurksetest niššidest friis. Kokku oli müüris 28 akent, 24 neist kaguküljes (qiblah), üks igas löövis, välja arvatud selles, kus paiknes mihrab.

Hoonesse viis 16 ust, kuus neist idas, viis läänes, kaks lõunaküljes kahel pool mihrabi, ja kolm põhjaküljes. Mošee keskel oli suur nelinurkne siseõu, mida ümbritsesid katusega võlvikuteread (riwaq). Põhjakülje riwaq oli kolmelööviline, ida- ja lääneküljes neljalöövilised ja lõunakülje palvesaal oli üheksa löövi sügavune. Palvesaali mihrab oli nelinurkse liistuga raamitud monumentaalne teravkaarne orv kahel pool paiknevate topeltsammastega.

Mošeeõue kupliga kaetud fontään oli kaasaegsete teadete kohaselt kaunistatud marmorpaneelidega ja mosaiikidega. Bassein oli välja raiutud ühest kivipangast ja arvatakse, et see võis sarnaneda süeniitvaagnaga, mis leiti Dar al-Khilafas ja mis tänapäeval asub Bagdadis Abbasiidide palees (Qasr al-‘Abbasi).

Ehitise kaunistustest on väga vähe säilinud, ent araabia ajaloolaste kirjeldusi klaas- või glasuurkeraamikaplaatidega kaetud seintest kinnitavad mošee palvesaali alalt leitud tumesinisest klaasist plaadid.

Minarett

Mošee põhjafassaadi keskkohast täpselt 27,25 meetri kaugusel seisab mošee spiraalne minarett, mis on umbes 55 m kõrge. Minareti ruudukujuline baas on 33 ruutmeetrise pindalaga ja maapinnast kolme meetri kõrgune. Sellelt algab mošee poolselt küljelt spiraalikujuline tee, mis kulgeb viis tiiru vastupäeva ümber minareti ja lõpeb minareti tipus ümarehitises, mille seinu kaunistavad kaheksa teravkaarnišši.

Minareti tipp purunes 2005. aastal pommirünnakus. 2015. aastal kuulutasid UNESCO ja Iraagi valitsus välja otsuse Sāmarrā’ arheoloogiamälestise konserveerimiseks, sealhulgas mošee ennistamiseks.

Pildid

• 
  Vaade mošeele lennukilt, taga Al-Askari mošee
• 
  Mošee põhiplaan
• 
  Mošee välissein
• 
  Välissein ja minarett