Süvenemise tõenäosuse mudel
Süvenemise tõenäosuse mudel (elaboration likelihood model, ELM) on sotsiaal- ja mõjutamispsühholoogias üks veenmise kahe režiimi teooriatest. Mudelit saab nimetada ka üksikasjaliku töötluse tõenäosuse mudeliks.[1] Süvenemise tõenäosuse mudel on hoiakute muutumise teooria, mis eeldab, et veenmise aluseks on kaks kanalit. Tsentraalses kanalis, mida kasutatakse kõige tõenäolisemalt olukorras, kui nii motivatsioon süveneda kui ka ressursid ja võimalused sõnumit töödelda on suur, pöörab sõnumi tajuja tähelepanu sõnumi sisule ning mõtleb üksikasjalikult (elaborating) sõnumiga seotud argumentide peale ja analüüsib. Perifeerses kanalis, mida üldiselt kasutatakse juhul, kui motivatsioon ja/või võimalus sõnumisse süveneda on madal, keskendub sõnumi tajuja sõnumi välistele karakteristikutele nagu sõnumi pikkus või sõnumi edastaja usaldusväärsus. Süvenemise tõenäosuse mudel on rakendatav hoiakute muutuse uurimiseks aidates selgitada, millistel tingimustel pööravad inimesed pigem tähelepanu sõnumi sisule versus sõnumi vormile ja stiilile.[2]
Tsentraalses kanalis töödeldakse infot teadlikult, aktiivselt, mälus oleva materjaliga seostades ning sisemisi vastuseid genereerides. Perifeerses kanalis käivituvad erinevad automaatsed protsessid (tingimine, praimimine, heuristikud). Kanali valik sõltub süvenemise määrast ja see omakorda motivatsioonist ja võimalustest. Tsentraalne hoiaku muutus sõltub sisemiste vastuste valentsist, kogusest ja tajutud tõepärast. Tsentraalselt muudetud hoiak on tugevam kui perifeerselt muudetud hoiak (püsivam, kindlam, kättesaadavan, käitumuslikum).
Teised veenmise kahe režiimi teooriad on heuristilise/süstemaatilise töötluse mudel (heuristic/systematic model, HSM)[3] ja assotsiatiivsete ja loogiliste hinnangute mudel (associative-propositional evaluation model, APE)[4].
Mõjutamise kahe režiimi käsitluste kriitika heidab teooriatele ette, et perifeerse mõju mehhanisme enamasti ei täpsustata ning et perifeerne mõju heuristikute kaudu ei pruugi olemuslikult erineda tsentraalsest mõjust argumentide kaudu.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bachmann, T. (2009). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo.
- ↑ Petty, R. E. & Cacioppo, J. T. (1986). The elaboration likelihood model of persuasion. Advances in Experimental Social Psychology, Vol. 19, 1986, 123-205
- ↑ Chaiken, S. (1980), Heuristic versus systematic information processing and the use of source versus message cues in persuasion. Journal of Personality and Social Psychology, 39, 752-766.
- ↑ Gawronski, B. & Bodenhausen, G. V. (2006). Associative and propositional processes in evaluation: An integrative review of implicit and explicit attitude change. Psychological Bulletin, Vol 132(5), 692-731.
- ↑ Kruglanski, A W. & Gigerenzer, G. (2011). Intuitive and deliberate judgments are based on common principles. Psychological Review, Vol 118(1), 97-109.