Sünteetiline teater

Sünteetiline teater ehk kammerteatri prototüüp on 20. sajandil tekkinud teatriliik, mis ühendab orgaaniliselt erinevad vaatepildilised kunstid üheks etteasteks, mis tavaliselt on üksteisest eraldatud – dialoog, tantsimine, pantomiim, ballett, laulmine ja isegi tsirkuseelemendid – on harmooniliselt ühendatud üheks terviklikuks ehk monoliitseks lavastuseks.

Ajalugu

Sünteelise teatri lõi 20. sajandi algul Aleksandr Tairov. Ta eksperimenteeris imiteerimise/matkimise, näitlemise, individuaalse ja grupiliikumisega, lava ja -kostüümidisaini ja töötas iga detailiga, et välja murda traditsioonilisest teatrist ning tänu sellele saavutas Kammerteatris ideaalse distsipliini. Tairovi eksperimentaalne lähenemine levis kõikidesse faasidesse etenduse loomel sealhulgas ka proovidesse ja praktikasse. Ta kasutas Ludvig Van Beethoveni ja Frederick Chopini muusikat, et aidata näitlejatel jõuda erilisse vaimuseisundisse ja arendada vaimset ühtsust stseenides.

Mõte

Sünteetiline teater muudab uuenduslike tehnikate ja liikumiste kombineerimisega teatrikogemuse iga publiku jaoks unustamatuks. Teatrisüntees, kombineerides erinevaid elemente terviku kujundamiseks ehk kunsti dünaamiline süntees.

Tänapäev

Tänapäeval tegutseb 2001. aastast sünteetiline teater Ameerika Ühendriikides Washingtonis, kus tuuakse igal aastal teatrilavale 4–5 uuslavastust.

Kirjandus

• http://synetictheater.org
• Raamat: Mei Lanfang and the Twentieth-Century International Stage: Chinese Theatre