Süüteo aegumine

Allikas: Vikipeedia

Süüteo aegumine on ajaline piirang sellele, kui kaua pärast süüteo lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada. Aegunud süüteo eest teo tegijat karistada ei saa.

Aegumise vajalikkust on põhjendatud erinevate arvamustega. On väidetud, et aja möödudes väheneb teo karistusväärsus. Süüdistatava vaatepunktist on aegumine oluline, sest ennast kaitsta kauges minevikus toimunud teo süüdistuse eest on raske. Samuti vabastab aegumine politsei ja kohtud vanade juhtumitega tegelemisest ja võimaldab neil oma aega kasutada värskete kuritegude lahendamiseks.[1]

Süüteo aegumise õiguslik toime on see, et kui kuritegu või väärtegu aegub, siis menetlus kas ei alga või lõpeb.[1]

Sätestus[muuda | muuda lähteteksti]

Süüteo aegumine on sätestatud karistusseadustiku (edaspidi: KarS) 6. peatükis. KarS paragrahv 81 sätestab süütegudele järgmised aegumisajad:

1) esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku puhul sundlõpetamine. Sellise kuriteo aegumise tähtaeg on 10 aastat teo lõpuleviimisest;

2) teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus kuni 5 aastat või rahaline karistus. Sellise kuriteo aegumisaeg on 5 aastat teo lõpuleviimisest;

3) aegumatud on näiteks agressiooni- ja genotsiidikuritegu, inimsusvastane kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest määratakse eluaegne vangistus;

4) väärtegude puhul on aegumisajaks enamasti 2 aastat, välja arvatud juhud, kus seaduses on aegumisajaks määratud 3 aastat;

5) jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest;

6) vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.[2]

Süüteo aegumist on võimalik peatada või katkestada. Kuriteo aegumist on võimalik katkestada järgmiste menetlustoimingutega:

1) kohaldada kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendit või arestida tema või rahapesu objektiks olev vara;

2) anda süüdistatav kohtu alla;

3) lükata kohtulik arutamine edasi süüdistatava ilmumata jäämise korral;

4) kuulata süüdistatav üle kohtulikul arutamisel;

5) määrata kohtulikul arutamisel ekspertiis või täiendavate tõendite kogumine.[2]

Kuriteo aegumine algab uuesti pärast menetlustoimingu tegemist. Isikut ei tohi mõista kuriteos süüdi ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kokku 15 aastat koos katkestustega.

Süüteo aegumine peatub järgmistel juhtudel:

1) kahtlustatav, süüdistatav või menetlusalune isik hoiab kõrvale kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust, ajani millal isik kinni peetakse või ta ilmub menetleja juurde;

2) väärteo tunnustega teo puhul kriminaalmenetluse alustamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;

3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ja seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui 18-aastase isiku suhtes kuni kannatanu 18-aastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne kannatanu poolt nimetatud vanuse saavutamist.[2]

Esimeses kahes punktis toodud juhul ei uuene aegumine, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud 15 aastat.

Väärtegude puhul ei uuene aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud 3 aastat (kui väärteo aegumistähtaeg on 3 aastat, ei uuene aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud 4 aastat).

Varasem sätestus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta kriminaalkoodeksis oli kriminaalvastutusele võtmise aegumine sätestatud paragrahvis 53. Aegumistähtajad olid seal samad: esimese astme kuriteo puhul 10 aastat ja teise astme kuriteo puhul 5 aastat. Erinevalt kehtivast karistusseadustikust oli koodeksis ka kolmanda astme kuritegu, mis tähendas kuritegu, mille eest on karistus rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Sellise kuriteo astme puhul oli aegumistähtaeg 2 aastat.[3]

Süüteo aegumine katkes ainult juhul, kui isik pani enne aegumist toime uue kuriteo.

Aegumine peatus ainult juhul, kui isik ennast uurimise või kohtu eest varjas.

Nii sätestatud aegumisjuhte ei saanud kohaldada isiku suhtes, kes oli süüdi sõjakuriteos, inimsusvastases kuriteos või kuriteos rahu vastu.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Käbi, R. Õigusblogi. Kuriteo aegumine. 2017 - http://kabi.ee/kuriteo-aegumine/(25.09.2018)
  2. 2,0 2,1 2,2 Karistusseadus - RT I, 29.06.2018, 66.
  3. 3,0 3,1 Kriminaalkoodeks - RT 1992, 20, 288.