Röövlid

See artikkel räägib Schilleri näidendist; Verdi ooperi kohta vaata artiklit Röövlid (Verdi)

---

"Röövlid" ("Die Räuber" saksa keeles) on Friedrich Schilleri kirjutatud näidend, mis avaldati 1781.

Sellel näidendil põhineb Giuseppe Verdi ooper "Röövlid".

Sisukokkuvõte

Valitseval krahvil Maximilian von Mooril on kaks ebavõrdset poega: Karl ja Franz. Oma olemuselt inetu Franz jäeti lapsepõlves hooletusse ja tal pole õigust pärandile. Karl seevastu on alati isa lemmikpoeg olnud, kuid elas Leipzigis üliõpilasena üsna hoolimatut ja ohjeldamatut tudengielu ning sattus võlgadesse, enne kui ta röövlikapteniks sai ja isale kirja kirjutas, milles avaldas soovi andestusele. Siit algab tragöödia. Armukade Franz asendab oma venna kirja enda omaga: ta loeb isale ette teksti, mille on kirjutanud oletatavasti Leipzigi korrespondent ja mis kujutab Karli mõrvari ja bandiidina. Isa on sellest nii kohkunud, et Franz veenab ta Karli pagendama ja pärandist ilma jätma. Leppimist lootnud Karl on siis nii meeleheitel, et laseb end valida oma sõprade asutatud röövligrupi juhiks, mida ta peab oma idealistlikust vaatenurgast auväärseks, sest seisab nõrgemate inimeste eest. Selle grupi sees tekivad aga pinged, mis on tekkinud peamiselt Moritz Spielbergi pärast, kes mõrvab ja laamendab oma rõõmuks. Karl langeb üha sügavamale ebaõigluse ja vägivalla nõiaringi, mistõttu on tal keerulisem tagasi keskklassiellu jõuda, ning lõpuks vannub ta oma röövlitele igavest lojaalsust. Kui tema tõttu surevad süütud inimesed ja kui uustulnuk Kosinsky tuletab Karlile meelde tema armastatud pruuti Amaliat, otsustab ta isamajja naasta.

Vahepeal on Franz suutnud kavala vale abil mõjutada oma isa ja saada Moori lossi uueks peremeheks. Ta püüab korduvalt Amaliat enda poole võita, kuid naine seisab tema julgetele sammudele vastu ja eelistab jätkuvalt oma kihlatut. Karl siseneb maskeeritult lossi ja näeb, kui halb on olukord, ja saab teada, et Amalia – kes teda ära ei tunne – armastab teda endiselt.

Kui Franz teada saab, et Karl on maskeeritult lossis, põgeneb Karl lossist ja kohtub kogemata oma isaga, kes arvati olevat surnud. Isa on väga kehvas seisundis ega tunne Karli ära. Nördinud Karl saadab oma röövlid lossi rüüstama ja Franzi arreteerima. Viimasel hetkel sooritab Franz aga enesetapu. Röövlid võtavad Amalia kinni ja toovad ta Karli juurde, kes sündmuste käigust meeleheitel paljastab end nüüd röövlikaptenina. Sellest teada saades sureb tema juba niigi kehva tervisega isa. Ka Amalia on kohkunud, kuid kõigele vaatamata armastab ta endiselt Karli. Aga murdmatu vande tõttu, mis seob teda röövlitega, ei saa Karl tema juurde naasta. Kuid Amalia ei taha enam ilma temata elada ja palub tal end tappa. Raske südamega teeb Karl talle selle viimase teene ja pussitab teda. Ta mõistab, et "kaks inimest nagu mina hävitaksid kogu moraalse maailma struktuuri" ja otsustab end üles anda.

Tähtsad tegelased

Karl Moor

Karl Moor on kena ja karismaatilise välimusega idealistlik mässaja. Ta on aus inimene, kes muutub häbiväärseks kurjategijaks ja mõrvariks alles siis, kui ta usub, et isa on ta ebaõiglaselt tagasi lükanud. Tal tekib tihe side röövlitega, eriti Rolleri, Schweizeri ja Kosinskyga, kuid ta tunnistab ka, et tunneb ka Spiegelbergi ja teiste röövlite vastu halastust, kuigi nad sunnivad teda leppima üha jõhkramate julmustega. Solidaarsusest kaasosaliste vastu ja selleks, et Rollerit hukkamisest päästa, põletab ta lõpuks maha terve linna. Kui ta saab teada, et Amalia on valmis andestama temasugusele mõrvarlikule mehele, satub ta sisemisse konflikti, sest on vandunud oma röövlitele, et ei lähe enam kunagi neist lahku.

Meeleheitel tapab ta Amalia pärast seda, kui grupp tuletab talle meelde tema lojaalsusvannet. Pärast otsustab ta end üles anda ühele vaesele päevatöölisele, et too saaks oma pearaha kätte. Kuigi Karl on oma olemuselt täielik Franzi vastand, on vendadel siiski sarnasusi: mõlemad hakkavad liiga impulsiivselt tegutsema pärast seda, kui isa Karli tagasi lükkas. Seetõttu eeldavad nad, et suudavad leida vabanduse tulevastele kuritegudele.

Franz Moor

Franz Moor on krahv von Moori noorem poeg, kes armastas alati ainult Karli. Teisena sündinuna ei ole Franzil pärandile õigust ja isegi täiskasvanuna ei ole ta üksi teovõimeline, vaid allub oma isale. Lisaks on ta erinevalt vennast Karlist moondunud ja ebapopulaarne, kuid intelligentne ja reetliku iseloomuga. Kuid nii ebasoodsas olukorras olev Franz ei taha alistuda loomulikule (õigus)korrale, vaid hoopis kätte maksta ebaõigluse eest. Ta läheb nii kaugele, et tahab välja juurida kõik, "mis mind piirab peremeheks saamisel". Kuna alati eelistati Karli, ei saa Franz piisavalt armastust. Nii saab temast külma südamega amoraalne ja egoistlik materialist ning nihilist.

Aastate jooksul muutus see armukadedus venna vastu pimedaks vihaks. Sellepärast teeb Franz plaani Karli vastu, et ka tema saaks tunda, kuidas isa ta tagasi lükkab, nagu juhtus Franziga. Samuti soovis ta, et isa maksaks oma käitumise eest. Nii tegutseb Franz kahtlusteta, saavutab Karli isaliku pagendamise ja peaaegu tapab meeleheitel olles oma isa. Selle kujundiga demonstreerib draama autor Schiller, mis võib juhtuda, kui armastuseta üles kasvanud inimene ei käitu enam moraalselt, vaid külmalt ja ratsionaalselt. Franzi piiritu võimujanu lõpeb enesetapuga.

Amalia von Edelreich

Amalia on Karli kihlatu ja tema isale justkui tütar. Ta on lojaalne, aus, lahke, usaldusväärne ja rahulik inimene. Kuid esialgu, nagu vana Moori, petab ka teda noorema poja salakavalus. Kuna ta usub, et tema armastatu on surnud, kohtub ta temaga taas taevas. Teoses mõjub ta võitluslikuna vaid ühes kohas: nimelt tõrjub õukondlikku hiilgust vastasseisus Franziga, kes teda ihaldab ja meelitab. Nii Franzi intriigide hilisem paljastamine kui ka Karli paljastamine kirjeldavad tema tugevust, kuigi see on vähem tingitud loogikast kui sügavast, lojaalsest armastusest, mida ta Karli vastu tunneb.

Amalia esindab absoluutse, pühendunud ja puhta armastuse ideaali. See kajastub ka tema traagilises lõpus. Kuigi tema armastatust on saanud mõrvar, ei suuda ta temast loobuda. Kuid kuna Karl on vandega seotud röövlitega, on nende kahe ühine tulevik võimatu. Amalia loodab oma ainsaks päästmiseks ja lootuseks surma saada, sest isegi vanasse Moori majja naasmine poleks talle lahendus, vaid hoopis alla anda ja seaks kahtluse alla tema armastuse Karli vastu. Kui Karl ta lõpuks tema palve peale mõrvab, on see vähem halastusest kui meeleheitest tema olukorra lootusetuse pärast.