Ruggiero (muusika)

Allikas: Vikipeedia
Ruggiero neljahäälsena Diego Ortizi teoses Tratado de Glossa (1553)

"Ruggiero" (itaalia hääldus [rudˈdʒɛːro]) on muusikaline teema, mida kasutati laialdaselt 16. ja 17. sajandi vokaal- ja instrumentaalmuusikas ning sageli improvisatsioonide alusena. Kasutati ja modifitseeriti nii teema meloodiajoonist kui ka harmooniat. Ottava rima meetrumis teema koosneb neljast lühikesest fraasist ja on tavaliselt G-duuris.

Teema[muuda | muuda lähteteksti]

Bassimeloodia erineb eri allikates ja selle täpset vormi on raske kindlaks teha. Harmoonia jäi sellegipoolest suhteliselt muutumatuks: I – V – V – I rõhulistel taktidel. Kuna harmooniline skeem on stabiilne, on seda nimetatud harmooniliseks ostinatoks. Ülemise hääle meloodia ehk "Aria di ruggiero" ringles teemana koos bassimeloodiaga.

Üks bassi variantidest


\version "2.14.2"
\header {
  tagline = ##f
}

\score {
  \new Staff \with {

  }
<<
  \relative c' {
    \key g \major
    \clef bass
    \time 4/2
    \tempo 2 = 80
    \override TupletBracket #'bracket-visibility = ##f 
    \autoBeamOff
    \set Staff.midiInstrument = #"harpsichord"

     %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% Ruggiero
\repeat volta 2 {
     \partial 1 g1( g2 g c, d g,1.)
     g'2( g fis e1 d1.)
     d2( d d e e d1.)
     b2( c2 e d1 g,1) 
}

  }
>>
  \layout {
    \context { \Score \remove "Metronome_mark_engraver" }
    \context {
      \remove "Metronome_mark_engraver"
    }
  }
  \midi {}
}

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

On peetud tõenäoliseks, et seda meloodiat kasutati Lodovico Ariosto "Raevunud Orlando" retsiteerimiseks. Nime päritolu pakkus välja Alfred Einstein 1911. aastal, viidates ridadele 61. laulus, kus Bradamante Ruggierole kirja kirjutab: "Ruggier, qual sempre fui, tal esser voglio"[1]. Et viisi varieeriti suulises traditsioonis ja improvisatsioonides ning et neid eri versioone pandi ka kirja, on tänapäeval keeruline täpselt kindlaks teha kõige algsemat viisivarianti. Harmoonia aga jäi kõigis neis variantides äratuntavalt samaks.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Väljapool Itaaliat kasutasid teemat 17. ja 18. sajandil näiteks Henry Purcell ("Ground in Gamut", Z 645 ja "Let each gallant heart", Z 390), Gottlieb Muffat (Ciacona from Componimenti musicali, u 1739), Georg Böhm, Georg Friedrich Händel ("Chaconne from the Suite in G major", HWV 442, u 1703-1706) ja Johann Sebastian Bach oma "Goldbergi variatsioonides"[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]