Rosemary Verey

Rosemary Verey (21. detsember 1918 – 31. mai 2001) oli Inglise aiakujundaja, lektor ja kirjanik.

Elulugu

Rosemary Isabel Baird Sandilands sündis Inglismaal Kenti krahvkonnas Chathamis. Kuningliku mereväeohvitseri tütrena omandas ta hariduse Eversley koolis Folkestone'is ja õppis majandusteadust Londoni ülikoolis. Ent nagu ajale kohane, loobus ta tööalasest karjäärist ning pühendus perele ja abielule.

Rosemary Sandilands abiellus 1939. aastal David Vereyga, kes oli arhitektuuriajaloolane ja kirjanik. Neil oli kaks tütart ja kaks poega. Rosemary Verey käis vabal ajal jahil, mängis tennist ning kui lapsed olid väiksed, õpetas kodus ise oma lapsi.

Rosemary Verey suri 31. mail 2001 Cheltenhamis. Pärast seda on Barnsley valdusega tegelenud tema poeg Charles.

Esimene aed

Barnsley maja

Rosemary Verey esimene ja ühtlasi ka tema kuulsamaid kujundatud aedu on ta enda koduaed, nelja aakri suurune Barnsley kinnistu aed Gloucestershire'is. Kasutades oma erakordset värvitunnetust, kujundas ta aia, mis peegeldas ja andis rohkem iseloomu 17. sajandi lõpus ehitatud Barnsley majale. Aia kujundamisel kasutas ta oma teravat mõtlemist, teadmisi aedade ajaloost ja taimedest, mida ta omandas ise, lugedes antiikseid aiakujundusteoseid. Tema enda kirjutatud raamatud, stiililt maalähedased ja praktilised, toetusid jõudsalt tema enda arusaamadele sajandipikkustest aiakujunduspõhimõtetest.

1970. aastal avas ta oma aia avalikkusele üheks päevaks, ent külastajate rohkuse tõttu oli see lõpuks avatud kuuel päeval nädalas.

1984. aastal, kui abikaasa David suri, hakkas Rosemary Verey aedu kujundama Ameerika ja Inglismaa klientidele.

Rosemary Verey oli hästi tuntud selle poolest, et kandis silmapaistvad elemendid suurtest avalikest aedadest üle koduaedadesse, kohandades nende suuruse koduaiale sobilikumaks. Barnsley maja aia kuldvihmakäik on üks neist, mis on inspireeritud Põhja-Walesi Bodnanti suurest kuldvihmakäigust. Vereyt peetakse aiakujundajaks, kes muutis köögiviljaaedade rajamise populaarseks. Barnsley maja köögiviljaaia rajamisel on saadud inspiratsiooni Château de Villandry köögiviljaaiast Prantsusmaal.

Aedade kujundamine algab

Algul nõustas Rosemary Verey aiandusteemadel sõpru ja naabreid, aga ajapikku muutus see sissetoovaks tööks. Esimesed aiakujundused tegi Verey Inglismaal, aga 1980. aastal saatis ta ühe töö Kanadasse Montreal International Floraliese aiandusnäitusele. Verey esimene kuninglik klient oli Kenti printsess Michael aastal 1981. Nad elasid lähestikku ja said sõpradeks. Lõpuks printsess Michael tellis Rosemary Vereylt ümmarguse aia ja hiljem ürdiaia kujunduse.

Rosemary Verey aiakujunduslikud ideed olid väga praktilised, ta soovitas paigaldada kruusateede alla katte, et umbrohi sealt läbi ei kasvaks. Lisaks soovitas ta muruplatse ääristada metalliga, et ära hoida töömahukat pügamist ja ääristamist.

Arthur ja Catherine Reynolds läksid pärast Barnsleysse kolimist Rosemary Verey juurde, et paluda abi aia kujundamisel. See oli Vereyle esimene võimalus kujundada terve aed. Maja ette tegi ta klassikalise Rosemary Verey aiadisaini: mõlemal pool teed pügatud pukspuud ja kitsad lillepeenrad. Reynoldsite aia keskele lõi ta neli ruudukujulist, diagonaalidega poolitatud, pukspuudega ääristatud lillepeenart, tekitades rombikujulised peenrad hooajalistele taimedele.

Rosemary Verey ja Elton John

Elton John hakkas neljakümnendates eluaastates arendama aeda oma Berkshire'i majas (Woodside). Projektis osales üle mitmete aastate palju oma ala eksperte. Rosemary Vereyle oli see suur au, et Elton John valis just tema oma aiaga töötama. Rosemary Verey vastutas talviste taimede istutusplaanide eest. Nende aastate jooksul kujundas Verey ka muid aiaosi: esimesena disainis ta „valge aia” peamaja juurde, tegu oli taas klassikalise Verey disainiga. Valge aed asendati hiljem Itaalia aiaga. Rosemary Verey disainis ka „The Ribbon Boarders”, mis on püsilillepeenrad, istutatud Gertrude Jekylli stiilis: üks värv sulandub järgmise värvi sisse ja kokku moodustavad vikerkaarevärvilise peenra. Rosemary Verey teenis Elton Johni aias töötades 12 000 naela (13 382 eurot).

Tunnustus

1996. aastal autasustati teda Briti impeeriumi kõrgeima ordeniga (OBE) ning 1999. aastal Victoria aumärgiga (VMH), mis on kuningliku aiandusseltsi kõrgeim tunnustus.