Rootsi-Norra
Rootsi-Norra | |
---|---|
| |
rootsi Förenade konungarikena Sverige och Norge | |
norra De forenede Kongeriger Norge og Sverige | |
| |
| |
Pindala: 774 184 km² | |
Elanikke: 7 560 000 (1905) | |
Rahvastikutihedus: 9,8 in/km² | |
Pealinnad: Stockholm ja Kristiania | |
![]() |
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Rootsi-Norras elas 7 560 000 inimest 1905. aastal.
Ühine maismaapiir oli ainult Venemaa Keisririigiga.
Riigikeeled olid rootsi ja norra (bokmål).
Personaaluniooni moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1814. aastal otsustati Viini kongressil kompenseerida Rootsile Ees-Pommeri kaotus personaaluniooniga Norraga ning Karl XIII-st, kes oli Rootsi kuningas 1809–1818 sai ka Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Karl oli viimane Rootsi kuningas Holstein-Gottorpi dünastia Rootsi liinist. Kuna Karli kaks seaduslikku last surid lapsepõlves, siis kutsuti troonipärijaks Prantsusmaa kindral Bernadotte, kelle Karl lapsendas ning pärandas talle Rootsi kuningatrooni. Bernadottest sai Rootsi kuningas Karl XIV Johan ning uue Rootsi Bernadotte kuningadünastia rajaja.
Nimi | Dünastia | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
---|---|---|---|
Rootsi kuningana Karl XIII, Norra kuningana Karl II | Holstein-Gottorpi dünastia | 1814 | 1818 |
Rootsi kuningana Karl XIV Johan, Norra kuningana Karl III Johan | Bernadotte'i dünastia | 1818 | 1844 |
Oscar I | Bernadotte'i dünastia | 1844 | 1859 |
Rootsi kuningana Karl XV, Norra kuningana Karl IV, | Bernadotte'i dünastia | 1859 | 1872 |
Oscar II | Bernadotte'i dünastia | 1872 | 18. november 1905 |