Lehekülje Ristisõjad lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib katoliku kiriku sanktsioneerimisel peetud sõdadest; Cecil B. DeMille'i filmi kohta vaata artiklit [[Ristisõjad (film 1935)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Ristisõjad Lähis-Idas ja Ida-Euroopas
| osa           = 
| pilt          = Lähis-Ida 1135.png
|pildisuurus=250px
| pildiallkiri  = Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud [[ristisõdijate riigid]] on märgitud punaste ristidega.
| aeg           = [[1095]]–[[1291]]
| koht          = [[Lähis-Ida]], [[Ida-Euroopa]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = [[Esimene ristisõda]] 1096–1099<br>[[Teine ristisõda]] 1147–1149<br>[[Kolmas ristisõda]] 1189–1192<br>[[Neljas ristisõda]] 1202–1204<br>[[Viies ristisõda]] 1217–1221<br>[[Kuues ristisõda]] 1228–1229<br>[[Seitsmes ristisõda]] 1248–1250<br>[[Kaheksas ristisõda]] 1270<br>[[Üheksas ristisõda]]<br>[[Põhjala ristisõjad]]<br>[[Ristisõjad Venemaal]]<br> Ajutised [[Ristisõdijate riigid|Ristisõdijate riigid Lähis-Idas]] 
| seis          = 
| osaline1      = [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[Rooma paavst|paavst]]<br>[[Prantsusmaa kuningriik]]<br>[[Inglismaa kuningriik]]<br>[[Püha Rooma riik]]
| osaline2      = [[Abbassiidide kalifaat]]<br>[[Fatimiidide kalifaat]]<br>[[Seldžukid|Seldžukkide sultanaat]]<br>[[Mamelukkide Egiptuse sultanaat]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = [[Raymond IV de Toulouse]]<br>[[Antiookia]] [[Antiookia vürstiriik|vürst]] [[Bohemond I]]<br>[[Bouillon]]i [[Godfrey de Bouillon|Godfrey]]<br>[[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis VII]],  [[Philippe II]] <br> [[Saksamaa kuningas]] [[Conrad III]]<br>Inglismaa kuningas [[Richard I]] <br> [[Püha Rooma riik|Püha Rooma Keisririigi]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]]<br>[[Austria hertsog]] [[Leopold V (Austria)|Leopold V]]<br>[[Austria kuningas]] [[Leopold VI]] <br> [[Ungari kuningas]] [[Andreas II]]<br>Hollandi [[krahv]]  [[Wilhelm I (Austria)|Wilhelm I]]
| väejuht2      =[[Seldžukkide impeerium]]i Süüria provintsi valitseja [[Aleppo]]s, [[Nur ad-Din]] Zangi<br>[[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] sultan [[Saladin]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
'''Ristisõjad''' ehk '''ristiretked''' olid alates [[11. sajand]]ist [[katoliku kirik]]u organiseeritud või suunatud ning [[Rooma paavst]]i sanktsioneeritud sõjakäigud [[ristiusk|ristiusu]] kaitseks või levitamiseks väljapoole [[Rooma Katoliku kirik]]u [[kultuur]]iruumi. Nendes osalejad olid '''ristisõdijad'''.

Ristisõdade ajajärgul (1096–1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk [[Püha Maa|püha maa]] ehk [[Palestiina]] vabastamine [[islam]]i ülemvõimust, mida katoliku kirik ja paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel pühal maal, ka kristlaste vastu, näiteks [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] rüüstasid ristisõdijad [[Konstantinoopol]]it, [[albilaste sõjad]] olid suunatud Lõuna-[[Prantsusmaa]] [[katarid|katarite]] vastu.

Ristiretki võeti ette ka [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka [[õigeusk|õigeusuliste]] slaavlastega asustatud [[Novgorod]]i piirkonnas ([[Jäälahing]]). Paavst [[Innocentius III]] kinnitas [[patt]]ude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas [[Vana-Liivimaa]] [[palverännak]]u [[Jeruusalemm]]a teekonnaga.

{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Põhjala ristisõjad
| osa           = Ristisõdadest
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 10.–[[13. sajand]]
| koht          = [[Põhja-Euroopa|Põhja-]] ja  [[Kirde-Euroopa]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Paganlike hõimude vallutamine ja ristiusustamine, [[Ristisõdijate riigid]] Läänemere ääres ([[Saksa ordu]], [[Riia peapiiskopkond]], [[Liivi ordu]])
| seis          = 
| osaline1      = [[Rooma katoliku kirik]]: <br> [[Lundi peapiiskopkond]]<br>[[Riia peapiiskopkond]]
| osaline2      = [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade]], [[Liivi ordu|Liivi]] ja <br> [[Saksa ordu]] <br>ja Rooma paavsti vasallid:<br> [[Taani kuningriik]]<br>[[Poola kuningriik]]<br>[[Rootsi kuningriik]]<br>[[Saksimaa hertsogiriik]]
| osaline3      = [[vendid]]<br>[[odobriidid]]<br>[[vagrid]]<br>[[polaabid]]<br> [[kašuubid]]<br>[[preislased]]<br>[[Rügen]]i slaavlased<br> [[liivlased]]<br> [[latgalid]]<br> [[eestlased]]<br>[[saarlased]]<br> [[soomlased]]<br> [[kurelased]]<br>
| väejuht1      = [[Rooma paavst]] [[Clemens III]]<br>Lundi peapiiskop [[Anders Sunesen]]<br>Riia peapiiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]
| väejuht2      = [[Taani kuningas]] [[Niels III]],[[Valdemar I]]<br>[[Poola kuningas]] [[Boleslaw III]]<br>[[Rootsi kuningas]] [[Birger jarl]] <br>[[Saksimaa hertsog]] [[Heinrich Lõvi]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     =
| kaotused4     =
| märkused      = 
}}

==Ristiusu rahumeelne levik==
[[File:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|pisi|left|[[Frangi riik|Frangi riigi]] laienemeine, 481-814]]
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras, [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand]]il [[Iirimaa]]le, [[6. sajand]]il [[Frangi riik]]i ja [[7. sajand]]il [[Northumbria]]sse [[Anglosaksi Inglismaa]]l. [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl Suur]]e (768–814) ajal laienes Frangi riik [[Saksi sõjad|Saksi sõdadega]] ja [[Saksimaa ajalugu|Saksimaa]] liidendati Frangi riigiga ja [[saksid]] pöörati [[Germaani mütoloogia|paganlusest]] [[Germaani kristlus|kristlusse]]. Suhtluses [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga võttis [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Ristiusustamine|Bulgaaria]] vastu [[õigeusk|õigeusu]] Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] aga [[988]]. aastal.
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|pisi|300px|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
[[File:A history of all nations from the earliest times; being a universal historical library (1905) (14781479144).jpg|pisi|]]
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia|Skandinaavia maades]] ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja roomakatoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016–1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.

Ristiusu lõplikku kinnistumist [[Skandinaavia]]s riiklikul tasandil märgistas [[peapiiskopkond]]ade loomine, mis Taanis toimus [[1104]] ([[Lundi peapiiskopkond]]), Norras [[1152]]. aastal ([[Nidarosi peapiiskopkond]]) ja Rootsis [[1164]]. aastal ([[Uppsala peapiiskopkond]]).

Poolas ja Ungaris olid peapiiskopkonnad rajatud vastavalt aastal 1000 ([[Gniezno peapiiskopkond]]) ja [[1001]] ([[Esztergomi peapiiskopkond]]), seega üle sajandi varem. Üleminek [[paganlus]]elt ristiusule ja riikluse areng olid Kesk-Euroopas kulgenud kiiremini kui [[Põhjala]]s, Kesk-Euroopas 10.–[[11. sajand]]il, Põhja-Euroopas 11.–[[12. sajand]]il.

[[Läänekirik|Lääne-]] ja [[Idakirik]]u mõjupiirkondade erinevused ei olnud põhimõttelised, kindlaks määratud ja endastmõistetavad. Vähemalt kaks Rootsi kuningat ristiti [[Bütsantsi kirik]]u poolt, nende seas Olof Skötkonung, esimene, kellest kindlasti teada, et ta enne ühtse Rootsi riigi moodustamist valitses [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunaosas elavate [[svealased|svealaste]] ja [[götalased|götalaste]] üle.

[[Suur kirikulõhe|Lõplikult lahknesid ristiusu kirikud]] [[roomakatoliku kirik|rooma-]] ja [[kreekakatoliku kirik|kreekakatoliku]] ehk lääne- ja idakristluseks [[1054]]. aastal ning 1204. aastal pöörasid seni muhameedlastega võidelnud ristisõdijad oma relvad otseselt idakristlaste vastu, vallutades [[Jeruusalemm]]a asemel [[Konstantinoopol]]i ja hoides seda mitukümmend aastat enda valduses. [[Maarjamaa]] vallutamine oli just alanud. Lääne ristisõjad [[Läänemere ristisõjad|Läänemere piirkonnas]] ei olnud seega mitte üksnes võitlus paganlusega, vaid ka osa võitlusest idakristlusega.

==Olukord islamimaades==
Ristisõdade alguseks oli [[Põhja-Aafrika]]s kujunenud [[Fatimiidide kalifaat]], mis kaotas oma võimsust ja [[Seldžukkide impeerium]] [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja [[Väike-Aasia]]s. Islamiusulised [[šiiidid]] [[Fatimiidide dünastia]]st ja [[sunniidid]] [[seldžukkide dünastia]]st ei suutnud usuliste eriarvamuste tõttu moodustada ühisrinnet [[frangid|frankide]] (nagu Euroopa ristisõdijaid islamimaades algselt nimetati) vastu.

==Malta ja Sitsiilia==
[[Viiking]]ite järeltulijad [[normannid]], kes 9. sajandil olid asunud elama [[Normandia]]sse praegusel Põhja-Prantsusmaal, kutsuti 11. sajandil appi Lõuna-Itaalia valitsejate poolt, kes olid hädas [[saratseenid]]e rünnakutega. 11. sajandi lõpuks kuulusid normannidele peale Lõuna-Itaalia ka 1091. aastal [[Hauteville (perekond)|Hauteville]]’ide suguvõsa esindaja [[Roger I]] vallutatud [[Malta]] ja [[Sitsiilia]].
{{Vaata|Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse}}

==Sõdade põhjendused==
Ristisõdade põhjenduseks on Euroopa ajaloolased välja toonud 28. septembril 1096 moslemi valitsejate korraldusel [[Jeruusalemm]]as [[Püha Haua kiriku]] hävitamine ja kristlikel palveränduritel haua külastamise takistamist. Rooma paavst [[Urbanus II]] oli aga juba [[1095]]. aasta [[27. november|27. novembril]] [[Clermont-Ferrand]]is peetud [[kirikukogu]] [[Clermonti konsiilium]]il üles kutsunud ristisõtta.

Islamimaade ajaloolased on ristisõdu tõlgendanud laiemas [[geopoliitika|geopoliitilises]] tõlgenduses koos Vahemere lõunaosas ja Hispaanias toimunud [[rekonkista]]ga, eurooplaste tungiga ajutiselt nõrgenenud islamiusulistesse maadesse.

==Esimene ristisõda, 1096–1099==
[[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud ristisõdijate riigid]]

{{Vaata|Esimene ristisõda}}
Esimese ristisõja kuulutas välja [[1095]] [[Prantsusmaa]]l [[Clermont-Ferrand|Clermontis]] [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], kes vastas [[Bütsants]]i keisri [[Alexios I]] palvele. Eesmärgiks oli [[moslem]]itest [[Seldžukid|seldžukkide]] väljatõrjumine [[Püha maa|pühalt maalt]] ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[1099]]. aasta [[15. juuli]]l vallutati Jeruusalemm ja rajati [[Jeruusalemma kuningriik]] ning ka teisi ristisõdijate riike. 1099. aastal sai [[Godefroy de Bouillon|Bouilloni Gottfriedist]] [[Jeruusalemma kuningas]]. Jeruusalemma kuningriigile allutati [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]] ja [[Edessa krahvkond]], aga samuti [[Tibeeria]] valitsejad.
[[Image:Asia minor 1140.jpg|thumb|left|[[Väike-Aasia]] ja [[Palestiina]] 1140. aastal.]]
Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli esimene ristisõda eriti tähtis verstapost eurooplaste [[ekspansioon]]is. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati.
{{Vaata|1101. aasta ristisõda}}
[[11. sajand]]i esimesel poolel tekkis [[Malta ordu|Johanniidide ordu]] vennaskond. Paavst [[Paschalis II]] tunnistas vennaskonda iseseisvana [[1113]]. aastal. Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II [[1124]]. aastal. Vennaskond kujundati orduks [[1154]]. Ordu oli ristisõdade ajal [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] tähtis sõjalis-poliitiline jõud. [[Ordu]] oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas lääniõiguse alusel hulgaliselt kinnisvara.

==Teine ristisõda, 1147–1149==

{{Vaata|Teine ristisõda}}
Teine ristisõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui [[Edessa krahvkond]], üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]], langes [[Seldžukid|Seldžuki]] moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst [[Eugenius III]], tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad. Ristisõdijate väed liikusid läbi [[Bütsants]]i territooriumi ja liikusid [[Anatoolia]]sse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa [[Seldžuk]]i türklaste poolt. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis [[1187]]. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda ristisõja [[12. sajand]]i lõpupoolel.

Samal ajal algas ka esimene [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdadest]], mille eesmärk oli pöörata paganaid Ida-Euroopas kristlusse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka [[Liivimaa]] ja [[Eesti]].

==Kolmas ristisõda, 1189–1192==
[[File:South-eastern Europe 1180.jpg|pisi|150px|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida [[1180]]. aastal]]
{{Vaata|Kolmas ristisõda}}
Kolmanda ristisõja eesmärk oli [[Püha Maa|püha maa]] [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] sultani [[Saladin]]i käest tagasi vallutada. Saladin astus ka vastu kristlikele [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riikidele]] [[Süüria]] aladel ning vallutas [[Jeruusalemm]]a tagasi aastal [[1187]]. Ristisõjas osalesid [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]] ning ka Püha Rooma Keisririigi keiser [[Friedrich I Barbarossa]].

Sõja tulemusel sõlmis Richard rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel püha maa külastamine.

==Neljas ristisõda, 1202–1204==
[[Pilt:South-eastern Europe c. 1210.jpg|thumb|150px|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida u [[1210]]. aastal]]
{{Vaata|Neljas ristisõda}}
Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis [[Rooma paavst]]. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale. 
[[Pilt:Croisés.jpg|pisi|Ristisõdijad 11.–13. sajandil]]
[[1201]]. (või [[1202]].) aastaks kogunesid ristisõdijad [[Veneetsia]]sse, kuid püha maa asemel ründasid [[Dalmaatsia]]s asetsevat [[Ungari]] sadamat [[Zadar|Zara]]t, mis varem oli kuulunud Veneetsiale (praegu on seal [[Horvaatia]] linn [[Zadar]]). See oli ristisõja toetamise Veneetsia-poolne eeltingimus. Ungari kuningas [[Imre]] oli [[katoliiklus|katoliiklane]] ning oli otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Zara elanikud olid katoliiklased, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad.

Talve [[1202]]–[[1203]] veetsid ristisõdijad [[Kérkyra saar]]el, ning veneetslaste kihutamisel planeeriti edasine sõjategevus Bütsantsi vastu, kes oli [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] ajal olnud [[Saladin]]i liitlane, ja [[Teine ristisõda|Teise ristisõja]] ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud. [[1204]] rünnati linna, veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva [[Blachernae]] linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad ([[13. aprill]]il [[1204]]) võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva ühtejutti. Palju antiikkunstiteoseid varastati või lõhuti. Paljud linnaelanikud tapeti, vägistati või langesid muul kombel vägivalla ohvriks.

Bütsantsi riigi olemasolu kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Uus keiser rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse. Bütsantsi põgenikud rajasid oma riigid: [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigi]], mida valitses [[Theodoros I Laskaris]], [[Epeirose despotaat|Epeirose despotaadi]] ja [[Trapesund]]i riigi. [[1261]] vallutasid bütsantslased Konstantinoopoli tagasi.

==Albilaste ristisõda, 1208–1244==

{{Vaata|Albilaste ristisõda}}, ''[[Albilased]] ehk [[katarid]]'', ''[[Simon de Montfort]]'', ''[[Toulouse'i krahvkond]]''
Paavst [[Innocentius III]] kuulutas [[25. märts]]il [[1199]] [[ketserlus]]e [[Jumal]]a reetmiseks. [[1205]] avaldatud bullas "Si adversus vos" keelas ta igasuguse abi osutamise ketseritele.

Paavst üritas [[albilased|albilasi]] tuua esialgu rahumeelse [[misjon]]iga tagasi [[katoliku kirik]]u osadusse, saates nende juurde esmalt oma [[legaat|legaadid]]. [[1207]]. aastal kutsus paavst [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] [[Philippe II|Philippe II Auguste'i]] kasutama ketserluse levimise vältimiseks jõudu. [[Mai]]s 1207 [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] legaat Pierre de Castelnau [[Toulouse'i hertsog]]i [[Raymond VI]]. [[15. jaanuar]]il [[1208]] tapeti Castelnau, mistõttu paavst kuulutas albilaste vastu välja [[ristisõda|ristisõja]].
==Viies ristisõda, 1217–1221==
{{Vaata|Viies ristisõda}}
Viienda ristisõja aastatel [[1217]]–[[1221]] kuulutas välja [[paavst]] [[Honorius III]], ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima [[Austria kuningas]] [[Leopold VI]] ja [[Ungari kuningas]] [[Andreas II]]. [[1218]] liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi [[krahv]]. 
Esialgu rünnati [[Damietta]] linna Egiptuses. Oldi liidus [[Seldžukkid]]ega [[Anatoolia]]st, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite [[Süüria]]s. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad [[1221]]. aasta juulis edasi lõunasse [[Kairo]] suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid [[Türgi]]st pärit orisõdurid [[mamelukid]]. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Öises rünnakus [[sultan]]i Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma.
==Kuues ristisõda, 1228–1229==
{{Vaata|Kuues ristisõda}}
==Seitsmes ristisõda, 1248–1254==
{{Vaata|Seitsmes ristisõda}}

==Kaheksas ristisõda, 1270==
{{Vaata|Kaheksas ristisõda}}
==Üheksas ristisõda 1271–1272==
{{Vaata|Üheksas ristisõda}}

==Põhjala ristisõjad==
{{Vaata|Põhjala ristisõjad}}
==Ristisõjad Venemaal==
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal}}

==Ristisõdadega kaasnenud muudatused==
Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid [[Euroopa]]t täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid [[kristlased]] teiste [[usund]]itega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama [[usufanatism]]i ja panid aluse [[Lääne-Euroopa]] vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad [[rooma]] paavstide instituudile.

Ristisõdadel on ka suur tähendus [[rüütliseisus]]e ja [[rüütlieetika]] kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust.

Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane [[riie]], [[musliin]], [[siid]]riie, [[samet]] ja [[paber]] olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. [[Suhkruroog|Suhkruroo]], [[riis]]i, [[kanep]]i, [[lina]] ja [[puuvill]]a kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal.

Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Euroopa rahvastele avanesid [[Aasia]] varakambrid ja Euroopas tekkis tahe parandada oma maa olukorda.

Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Nii tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht.

Paljud teadused, näiteks [[astronoomia]], [[matemaatika]], arstiteadus, täienesid [[araabia]] mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele.

Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja [[ladina keel]]e tähtsus igapäevaelus vähenes. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus.

==Ristisõja tõlgendused==
Kuna keskaegsed ristisõjad olid peamiselt suunatud islami pealetungi vastu, võrreldakse ka kristliku [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Iraagi sõda]] ristisõjaga. Seda just islamimaade poolt vaadatuna.{{lisa viide}}

Ristisõda peetakse tänapäeval ebakristlikuks tegevuseks, kus poliitika ja saagiahnus on varjutanud aated.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Ristisõdijate riigid]]
*[[Rekonkista]], Hispaanias

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Crusades}}
{{vikisõnastik|ristisõda}}
* [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/03044181.2013.833541 Marek Tamm: How to justify a crusade? The conquest of Livonia and new crusade rhetoric in the early thirteenth century], Journal of Medieval History Volume 39, Issue 4, 2013
* Хилленбранд Кэрол, [http://www.fedy-diary.ru/html/052012/10052012-01a.html "Крестовые походы. Взгляд с Востока: мусульманская перспектива"] (vene keeles)

[[Kategooria:Ristisõjad| ]]