Riskihindamine

Riskihindamine on ettevõtetes ja organisatsioonides kasutatav ennetav poliitika, mis on abiks töökohal esinevate riskide juhtimiseks. Riskihindamist peaks organisatsioonides korraldama regulaarselt, et töökeskkond oleks töötajale ohutu.

Riskihindamine on protsess, mille eesmärgiks on hinnata töökohas esinevaid ohtudest tulenevaid riske töötajate tervisele ja ohutusele. Protsess on süstemaatiline analüüs, millega uuritakse järgimist:

• Mis võib põhjustada vigastusi ja kahju?
• Kas neid ohte saab kõrvaldada?
• Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel?

Meelest tuleb pidada, et tööl olev oht võib olla mis tahes ese või protsess, mis tekitavad kahju, näiteks materjalid seadmed, töömeetodid või -tavad. Risk on aga mis tahes võimalus, et oht tekitab kellelegi kahju.

Nõuete kohane riskihindamine tagab olukorra, kus kõiki asjakohaseid riske arvestatakse: vastuvõetud ohutusmeetmete tõhususe kontrollimist, hindamise tulemuste dokumenteerimist ning hindamise regulaarset ülevaatamist ajakohasuse tagamiseks.

Riskihindamisel on oluline asjaolu, et kõik tööosapooled mõistma riskihindamise õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolt rolli.

ÕIGUSLIK TAUST

Euroopa Liidu raamdirektiivis pannakse rõhku riskihindamise olulisusele. Selgelt on välja toodud tööandaja kohustus tagada töötajale ohutuse ning tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine aitab leida tööandjatel vajalikke meetmeid tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise kaitseks.

Rakendavad meetmed on järgmised:

• Tööga seotus riskide ennetamine;
• Töötajate teavitamine ja koolitamine;
• Meetmete rakendamiseks vajaliku organisatsiooni loomine ja vahendite tagamine

Riskihindamisel peab aluseks võtma Euroopa õigusakt raamdirektiivi 89/391. Õigusakt on üle võetud liikmesriikide õigusaktidest, mida tuleks organisatsioonil korrapäraselt järgida. Lisaks võib kehtestada liikmesriikidele töötajate kaitsmiseks rangemaid nõudeid.

Euroopa Komisjoni poolt on välja töötatud tähtsa suunisdokumendi, et aidata nii liikmesriikidel kui ka tööandjatel ja töötajatel täitsa riskihindamisega seotud kohustusi, mis on sätestatud raamdirektiivis 89/391.

RISKIHINDAMISE SAMMUD

Riskihindamist peab rakendama iga päev korrapäraselt. Riski hindamiselt tuleks järgida viite sammu, püüdes ära hoida suuremaid ohte.

1. Samm: Mis on ohud ja keda need ohustavad?

Tööandjad on kohustatud hindama oma töötajate tervise- ja ohutusriske. Tööandja kohustus on süstemaatiliselt kontrollima võimalikke füüsilisi, vaimseid, keemilisi ja bioloogilisi ohte.

Ohtude ühine klassifikatsioon jaguneb neljaks:

• Füüsiline: nt tõsted, ebamugavus, libisemised ja teekond, müra, tolm, masinaid, arvutitarveseadmeid jms.
• Vaimne: nt liigne töökoormus, pikad tunnid, suurte vajadustega klientidega töötamine, kiusamine jne. Neid nimetatakse ka psühhosotsiaalseteks, mis mõjutavad vaimset tervist ja esinevad töösuhetes.
• Keemiline: nt asbestid, puhastusvedelikud, pihustid jne
• Bioloogiline: sealhulgas tervishoiutöötajad, koduhooldustöötajad ja muud tervishoiutöötajad, kellel on tuberkuloos, hepatiit ja muud nakkushaigused.

2. Samm: Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi

Organisatsioonis tuleb enda töötajate seas kindlaks teha, kes on ohus. Alustada tuleks täis- ja poolekohaga tööaja töötajate hindamisega. Tööandjad peavad samuti hindama enda tööruumides hindama riskitekke tegureid. Arvesse tuleks võtte agentuuri ja lepinguliste töötajate, külastajate, klientide ja teiste avalikkusega seotud riske. Tööandjatel on erilised kohustused noorte töötajate, puuetega töötajate, öösel töötajate, vahetustega töötavate töötajate ning rasedate või rinnaga toitvate naiste tervise ja ohutuse suhtes.

Riskihindamisel tuleks arvesse võtta nende ohu suurusest lähtuvalt. Reastada tuleks tähtsuse järgi olenevalt, kui suur on raskustase ning kui suur on tõenäosus, et keegi sellega kokku puutub jne.  Esmatähtsaks tuleb pidada riskide ennetamist ja kõrvaldamisega seotud tegevusi.

3. Samm: Ennetusmeetmete otsustamine

Pärast ohtude kindlaks tegemist ja otsustada, millised ohud piiravad töötajate keskkonda tuleb on tööandjal kohustus kaitsta inimesi kahju eest. Ohtusid saab kas täielikult eemalda või riske kontrollida nii, et vigastus on ebatõenäoline. Väga oluline on kindlaks määrata sobilikud meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske.

4.Samm: Meetmete võtmine

Tööandjad peavad kaaluma, kui tõenäoliselt võib iga oht põhjustada kahju, see määrab ära asjaolu , kas tööandja peaks riski vähendama või mitte. Tööandjad peavad otsustama iga ülejäänud ohu kohta, kas risk on endiselt kõrge, keskmine või madal.

Riskhindamine peaks toimuma kava alusel, kus tuleb lähtuda ennetus- ja kaitsemeetmete tähtsuse järjekorras. Tuleb arvestada, et kõiki probleeme ei saa lahendada kohe. Lisaks tähtsuse järjekorrale, peab kavas välja toodud olema kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud.

5. Samm: Järelevalve ja kordamine

Viie või enama töötajaga tööandjad peavad kirjalikult märkima riskianalüüsi peamised järeldused. See kirje peaks sisaldama üksikasju riskianalüüsis märgitud ohtude ja riskide vähendamiseks või kõrvaldamiseks võetavate meetmete kohta. Dokument sisaldab tõendeid selle kohta, et hindamine on läbi viidud ja seda kasutatakse tööviiside hilisemaks läbivaatamiseks . Riskianalüüs on töödokument, mida tuleks korrapäraselt lugeda ning mille tulemusi tuleks iga hetk kontrollida. Riskihindamist tuleks uuest korraldada juhul, kui organisatsioon on läbi teinud suurema muutuse või on töö käigus tekkinud tööõnnetus või pärast vahejuhtumi uurimist.

Viited:

B.Braun. (s.a.). Riskihindamine. Loetud aadressil http://et.safeinfusiontherapy.com/cps/rde/xchg/hc-safeinfusion-et-int/hs.xsl/15017.html

Burgon, R. (2013). The five step guide to risk asessment.  Retrieved from  https://rospaworkplacesafety.com/2013/01/21/what-is-a-risk-assessment/

Euroopa Komisjon. (s.a.) Juhend riskihindamise kohta tööl. (juhend). Loetud aadressil http://osh.sm.ee/good_practice/riskihindamise-juhend.pdf

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. (s.a.). Riskihindamine-rollid ja kohustused. Loetud aadressil http://osh.sm.ee/good_practice/teabeleht_80.pdf

Healthy, safe and productive lives. (n.d.). Risk assessment. Retrieved from  http://www.hsa.ie/eng/Your_Industry/Fishing/Management_of_Health_and_Safety/Risk_Assessment/

Oira. (s.a.). Riskihindamine. Loetud aadressil https://oiraproject.eu/et/what-risk-assessment

Risk assessment. Retrieved from  https://www.ccohs.ca/oshanswers/hsprograms/risk_assessment.html

Risk assessment. Retrieved from  http://www.healthyworkinglives.com/advice/Legislation-and-policy/Workplace-Health-and-Safety/risk-assessment

What are the five steps to risk assessment?. Retrieved from  https://worksmart.org.uk/health-advice/health-and-safety/hazards-and-risks/what-are-five-steps-risk-assessment