Ringkond (Pariis)

Pariisi linn on jaotatud 20 arrondissements municipaux, haldusringkonnaks (arrondissement [aʁɔ̃dismɑ̃]). Neid ei tohi segi ajada departemangude ringkondadega, mis on 100 Prantsuse departemangu alljaotused. Sõna arrondissement Pariisis kasutatuna viitab peaaegu alati allpool loetletud linnaringkonnale. Ringkonna numbrile viitavad enamiku Pariisi sihtnumbrite kaks viimast numbrit (75001 kuni 75020).

Kirjeldus

20 ringkonda paiknevad kaardil päripäeva spiraalikujuliselt, alustades linna keskelt, esimene neist Seine'i paremkaldal (põhjakaldal).

Prantsuse keeles, eriti tänavasiltidel, esitatakse number sageli Rooma numbritega. Näiteks Eiffeli torn kuulub VII^e arrondissement, samas kui Gare de l'Est kuulub X^e arrondissement. Igapäevases kõnes kasutavad inimesed ainult ringkonnale vastavat järgarvu, näiteks "Elle habite dans le sixième" – 'ta elab kuuendas (ringkonnas)'.

Ringkonnad

Ringkond (R = Rive Droite, L = Rive Gauche)	Nimi	Pindala (km²)	Rahvaarv (märts 1999, rahvaloendus)	Rahvaarv (juuli 2005, hinnang)	Rahvastiku tihedus (2005) (in/km²)	Rahvastiku maksimum	Meer
1. (I^e) R	Louvre	1,826 km²	16 888	17 700	9693	enne 1861	Jean-François Legaret (LR)
2. (II^e) R	Bourse	0,992 km²	19 585	20 700	20 867	enne 1861	Jacques Boutault (EELV)
3. (III^e) R	Temple	1,171 km²	34 248	35 100	29 974	enne 1861	Pierre Aidenbaum (PS)
4. (IV^e) R	Hôtel-de-Ville	1,601 km²	30 675	28 600	17 864	enne 1861	Ariel Weil (PS)
5. (V^e) L	Panthéon	2,541 km²	58 849	60 600	23 849	1911	Florence Berthout (LR)
6. (VI^e) L	Luxembourg	2,154 km²	44 919	45 200	20 984	1911	Jean-Pierre Lecoq (LR)
7. (VII^e) L	Palais-Bourbon	4,088 km²	56 985	55 400	13 552	1926	Rachida Dati (LR)
8. (VIII^e) R	Élysée	3,881 km²	39 314	38 700	9972	1891	Jeanne d'Hauteserre (LR)
9. (IX^e) R	Opéra	2,179 km²	55 838	58 500	26 847	1901	Delphine Bürkli (LR)
10. (X^e) R	Entrepôt	2,892 km²	89 612	88 800	30 705	1881	Alexandra Cordebard (PS)
11. (XI^e) R	Popincourt	3,666 km²	149 102	152 500	41 598	1911	François Vauglin (PS)
12. (XII^e) R	Reuilly	16,324 km²¹ 6,377 km²²	136 591	138 300	8472¹ 21 687²	1962	Catherine Baratti-Elbaz (PS)
13. (XIII^e) L	Gobelins	7,146 km²	171 533	181 300	25 371	2005⁵	Jérôme Coumet (PS)
14. (XIV^e) L	Observatoire	5,621 km²	132 844	134 700	23 964	1954	Carine Petit (PS)
15. (XV^e) L	Vaugirard	8,502 km²	225 362	232 400	27 335	1962	Philippe Goujon (LR)
16. (XVI^e) R	Passy	16,305 km²³ 7,846 km²⁴	161 773	149 500	9169³ 19 054⁴	1962	Danièle Giazzi (LR)
17. (XVII^e) R	Batignolles-Monceau	5,669 km²	160 860	160 300	28 277	1954	Geoffroy Boulard (LR)
18. (XVIII^e) R	Butte-Montmartre	6,005 km²	184 586	188 700	31 424	1931	Éric Lejoindre (PS)
19. (XIX^e) R	Buttes-Chaumont	6,786 km²	172 730	187 200	27 586	2005⁵	François Dagnaud (PS)
20. (XX^e) R	Ménilmontant	5,984 km²	182 952	191 800	32 052	1936	Frédérique Calandra (PS)

Märkused:

1. Koos Vincennes'i metsaga
2. Ilma Vincennes'i metsata
3. Koos Boulogne'i metsaga
4. Ilma Boulogne'i metsata
5. 2005. aasta on kõige uuema ametliku hinnangu aasta; nende ringkondade rahvaarv võib endiselt kasvada

Iga ringkond on halduslikult jaotatud neljaks quartiers. Pariisis on seega 80 quartiers administratifs, igaühes on politseijaoskond.

Ajalugu

11. oktoobril 1795 jaotati Pariis 12 ringkonnaks. Need nummerdati läänest itta, kus numbrid 1–9 asusid Seine'i paremkaldal ja numbrid 10–12 vasakkaldal. Iga ringkond jaotati neljaks quartiers, mis vastasid 48 algsele 1790. aastal loodud ringkonnale.

Keiser Napoleon III ja Seine'i prefekt parun Haussmann koostasid 1850. aastate lõpul plaani liidendada mitu ümberkaudset valda Pariisiga. Parlament võttis vajalikud õigusaktid vastu 1859. aastal ja laiendamine jõustus seaduse väljakuulutamisel 3. novembril 1859 (kuigi linnamakse laiendati uutele linnaosadele alles 1. juulil 1860). Varasemad 12 ringkonda korraldati ümber 20 ringkonnaks. Kui Haussmann oma uute piiride ja nummerdamissüsteemi plaani avaldas, olid Passy elanikud selle vastu, kuna see paigutas nad uude 13. ringkonda ja sel ajal oli väljend "nad abiellusid kolmeteistkümnendas" naljakas viis viidata mitteabielulisele kooselule. Passy meer Possoz töötas välja idee nummerdada ringkonnad spiraalmustrina, alustades esimesest keisripaleede keskel, mis pani Passy 16. ringkonda.

Kui on oluline eristada kahte süsteemi, märgitakse ajaloolises ülestähenduses originaalsed asukohad, lisades neile mõiste ancienne ("endine" või "vana"), näiteks 2ème ancienne või 7ème anc.

Linna ja departemanguna (Prantsusmaa riiklik haldusüksus) omab Pariis alates 1982. aastast ja PLM seadusest (Pariis Lyon Marseille seadus) nii linnanõukogu kui ka 20 ringkonnanõukogu. PLM seadus seab piirid ka Pariisi meeri õigustele, kes peab julgeolekuküsimustes tegelema politseiprefektile antud volitustega. 20 ringkonnanõukogu (conseils d'arrondissement) on oma tegevuses sarnased vallanõukoguga (conseil municipal), kuid neil on väga vähe volitusi. Selle liikmed valitakse kohalikel valimistel samal viisil, kui rohkem kui 3500 elanikuga valdades. Ringkonnanõukogu koosneb 2/3 ulatuses ringkonnanõunikest ja 1/3 ulatuses linnanõunikest, kes valitud ringkonnast, kuid kes istuvad ka Pariisi linnanõukogus. Oma esimesel kogunemisel pärast valimisi valib iga ringkonnanõukogu omale meeri.

Vaata ka