Ridala vald (1939)
Ridala vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950.
Vald moodustati senise Sinalepa valla maa-alast, välja arvatud Jõevälja nr. 28 talu lahusasuva heinamaatüki maa-ala senise Võnnu valla piires; senise Martna valla Haeska küla piirkonnast; senise Võnnu valla Saanika, Uneste ja Litu külade piirkonnast; senise Asuküla valla Varni küla ja Tauksi saare maa-aladest.[1]
Vald kuulus Riigivolikogu 26. valimisringkonda, kust valiti Artur Kasterpalu, Haapsalu põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda, Haapsalu politseijaoskonda, Haapsalu jaoskonnakohtu jaoskonda ning Haapsalu jaoskonna kohtu-uurija jaoskonda.
1939. aastal oli vallas 526 talundit 2157 elanikuga.
Valla üldpindala oli 120,6 km2, elanikke 1. detsembril 1941 – 2157, neist 893 mees- ja 1264 naissoost.
Esimene vallavanem oli Priidik Kelemit ja esimene valitud vallavanem August Kaubi.
Vallas on sündinud Naima Neidre ja Toivo Ninnas.
1945 septembris moodustati Ridala vallas Ridala külanõukogu (Käbla asundus, Emmuvere, Haeska, Jõõdre, Kaevere, Kolila, Käbla-Kraavi, Litu, Parila-Linnuste, Saanika, Uneste, Vätse ja Ridala küla) keskusega Ridala külas ja Tuuru külanõukogu (Kiideva asundus, Allika-Varni, Ammuta-Popsi, Kiideva, Koidu-Lopi, Põgari-Sassi, Panga, Puise, Puiatu, Saardo, Sinalepa ja Tuuru küla) keskusega Tuuru külas.[2] 1950. aastal Ridala vald likvideeriti ja selle alad arvati Haapsalu rajooni koosseisu.[3]