Renni

Renni (ka Ranie, Rennie ja Renning) oli Tartust pärit rae- ja mõisnikuperekond.

Ajalugu

Suguvõsa kohta on esimesi teateid 1614. aastast, mil Tartus mainitakse oldermann Hans Rennit (ka Ranie) (suri pärast 1641), kellest sai hiljem Tartu raehärra.^[1] 1618. aastal ostis ta Räni (tollal Seamõisa)^[2] ja 1626. aastal kinnitati tema valdusõigust Nüpli mõisale.^[3] Tõlk Jakob Renni (suri enne 1682) oli 1651. aastal Räni mõisa omanik.^[4] Suguvõsa kustus meesliinis ilmselt XVII sajandi lõpul.

Hans Renni nimest tuleneb Räni mõisa saksa- (Renningshof) ja eestikeelne nimi.^[5]

Suguvõsa liikmeid

Hans Renni (suri pärast 1641), Tartu raehärra, mõisaomanik
Jakob Renni (suri enne 1682), tõlk, mõisaomanik

Vaata ka

Viited

↑ Lemm, Robert Arthur von. Dorpater Ratslinie 1319−1889 und das Dorpater Stadtamt 1878-1918. Marburg/Lahn, 1960, lk 117.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 41 [1].
↑ Stryk 1877, lk 113 [2].
↑ Stryk 1877, lk 113 [3].
↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 495.

[1] Lemm, Robert Arthur von. Dorpater Ratslinie 1319−1889 und das Dorpater Stadtamt 1878-1918. Marburg/Lahn, 1960, lk 117.

[2] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 41 [1].

[3] Stryk 1877, lk 113 [2].

[4] Stryk 1877, lk 113 [3].

[5] Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 495.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]