Rem Blum

Allikas: Vikipeedia

Rem Blum (Рэм Наумович Блюм-Русак, 2. oktoober 1925 Mogiljov1. juuni 1989 Tartu) oli juudi päritolu Eesti filosoof.

Ta oli pärit Valgevene NSV-st. 1937. aastal kolis perekond Leningradi lähedale. 1950. aastal lõpetas ta Leningradi ülikoolis filosoofia eriala ja eksternina ajaloo eriala. 1961. aastal sai filosoofiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Перерастание народно-демократической революции в революцию социалистическую в Венгрии".[1] 1975. aastal sai filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Проблема революции в общественной мысли второй половины XIX века" (Revolutsiooni küsimused 19. sajandi teise poole ühiskondlikus mõtlemises).[2]

1951. aastast töötas Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris, aastatel 1951–1964 vanemõpetaja, 1965–1977 dotsent, 1977–1989 filosoofia ajaloo professor.[3]

1945. aastast oli ta NLKP liige. Oli TRÜ ja Tartu linna parteikomitee liige. Perestroika ajal oli ta Eestimaa Rahvarinde rahvavolikogu liige.[4]

Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Blum, Rem 1969. Sotsiaalse revolutsiooni teooria. Tallinn: Eesti Raamat.
  • Blum, Rem 1969. Võõrandumisprobleem marksismis. Looming 3: 441–458.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Голиков, Е. 2021. Рэм Блюм в поисках путей к свободе: книга о моем учителе. Tallinn: Jevgeni Golikov.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]