Relient K
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Relient K [rɛˈlaɪənt ˈkeɪ] on Ameerika ansambel Cantonist Ohios, mis loodi 1998. aastal.
Nende muusika on segu alternatiivroki, pop-pungi ja kristliku roki stiilidest. Nimetatud on see kitarrist Matt Hoopesi auto Plymouth Reliant K järgi. Bänd on võitnud mitmeid auhindu, näiteks Grammy parima rokk-gospel-albumi eest 2003. aastal ning kaks Dove'i auhinda.
Kõik bändi liikmed on kristlased. Kuigi bänd on populaarne nii kristlike kui ka mittekristlike kuulajate seas, on mõned kahtlustanud, et bänd kuulub siiski ainult kristliku roki alla. Põhilaulja Matt Thiessen avaldas seda oma intervjuus:
„Meie kõigi vastus on: pea meid kelleks tahad. Sa võid pidada meid kristlikuks bändiks. Sa võid pidada meid rock´n´roll bändiks. Me võime olla tuuril selle või teise bändiga. Aga meid tõesti ei huvita. Me lihtsalt teeme seda, mida teeme. Ja meil on ikkagi lahe. Me kirjutame laule sellest, millest meeldib ning enamus ajast, nagu sa tead, oma südametest ja tõekspidamistest.“
Bänd muutus populaarsemaks 2004. aastal, kui plaadifirmalt Capitol Records ilmus nende neljas album "Mmhmm". Sellelt albumilt sai kolm TOP5 hitti kristlikule raadiole ja kaks TOP20 hitti tavalisele raadiole. Ning nende seitsme aasta jooksul viiendat albumit "Five Score and Seven Years Ago" on müüdud vähemalt 150 000 eksemplari.
Liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Relient K asutasid Matthew Thiessen (kitarrist, pianist), Brian Pittmann (basskitarrist) ja Matt Hoopes (kitarrist) 1998. aastal. Lühikeseks ajaks ühines nendega 1998. aastal Todd Frescone. Kuid pärast bändi demoalbumit "All Work and No Play" vahetus Todd Frescone Stehpen Cushmani vastu, kes mängis ainult nende esimesel EP-l "2000 A.D.D." ja esimesel omanimelisel albumil "Relient K" aastal 2000, mille järel lahkus ta bändist, et liituda kristliku metalbändiga Narcissus. Kristlike rokkbändide Philmore'i Brett Schoneman ja Bleachi Jared Byers täitsid ajutiselt puuduvat trummari osa bändist, kuni detsembris 2000 liitus nendega Dave Douglas. See koosseis jäi püsivaks alates The Creepy EP ja The Anatomy of the Tongue in Cheeki väljaandmisest aastal 2001 kuni albumini "Mmhmm". (Fännid ütlevad selle olevat parim album, mis on väljaantud koos Pittmaniga, ajani kuni viimane alustas maastikukujundusettevõttega.) Täna mängib Brian Pittman bassi kristlikus metalbändis Inhale Exhale. John Warne, Ace Troubleshooteri põhilaulja ja kitarrist, täitis nüüd bassimängija osa 2004. aasta lõpus. Ta tuli täiskohaga bassistiks aastal 2005, mil liitus bändiga veel Jon Schneck kolmanda kitarristina ja samahästi kui ka bandžo- ja ksülofonimängija, et lisada helipildile täiustust ja eripära. See oli oluline ka seetõttu, et bänd plaanis suurendada klaveri osatähtsust oma muusikas ning omades veel ühe kitarristi, oli võimalik anda Mattile selleks suurem vabadus. Mõni aeg tagasi teadustas bänd oma pikaajalise trummar Dave Douglase lahkumist, et ta pühenduks koos oma abikaasa Racheliga Gypsy Parade'i projektile. Tal ei olnud mingit vaenu ühegi bändiliikmega ning tema viimane esinemine oli 29. detsembril 2007.
Praegused liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Matt Thiessen – põhilaul, kitarr, klaver (1998–praeguseni)
- Matt Hoopes – kitarr, taustalaul (1998–praeguseni)
- John Warne – basskitarr, taustalaul (2004–praeguseni)
- Jon Schneck – kitarr, bandžo, kellad, taustalaul (2005–praeguseni)
- Dave Douglas – trummid, taustalaul (2000–2007)
Endised liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Todd Frescone – trummid (1998)
- Stephen Cushman – trummid, taustalaul (1998–2000)
- Brett Schoneman – trummid (2000)
- Jared Byers – trummid (2000)
- Brian Pittman – basskitarr (1998–2004)
Diskograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- Relient K (2000)
- The Anatomy of the Tongue in Cheek (2001)
- Two Lefts Don't Make a Right...but Three Do (2003)
- Deck the Halls, Bruise Your Hand (2003)
- Mmhmm (2004)
- Five Score and Seven Years Ago (2007)
- Let It Snow, Baby... Let It Reindeer (2007)
- Forget and Not Slow Down (2009)
- Is for Karaoke (2011)
- Collapsible Lung (2013)
- Air for Free (2016)