Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele" on 1855. aastal Tartu õpperingkonna kuraatori Georg Friedrich von Bradke välja antud 18 artiklist koosnev määrus, mis seadustas Venemaa keisririigis Balti kubermangudes juba eksisteeriva korporatsioonide süsteemi koos esindusorganite ja kohtusüsteemiga. Need kehtisid kuni 1918. aastani ning määrasid kindlaks korporatsioonide olemuse.[1]

Enne 1855. aastat ei olnud Tartu Ülikooli juures ametlikult lubatud asutada üliõpilasorganisatsioone. Üliõpilaskorporatsioonid koosnesid vabatahtlikult kokku tulnud liikmetest, kes tunnustavad samu põhimõtteid. Esimesed korporatsioonid tekkisid Saksamaa eeskujul Tartu Ülikooli juures juba varem Landsmannschaftide kujul (1808. aastal korporatsioon Curonia).[2][3] Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis võeti 1925. aastal vastu uus seadus, mis reglementeeris üliõpilasorganisatsioonide olemust. Uus seadus, mis seadis üliõpilasorganisatsioonid tugevama riigivõimu alla, kehtestati aastatel 1937–1938.[4]

Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele.jpg
Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele 2.jpg
Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele 3.jpg
Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele 4.jpg

18 artiklit[muuda | muuda lähteteksti]

§ 1 Nii, nagu igas suuremas seltskonnas moodustuvad väiksemad rühmad, nii on varasema tutvuse, päritolu- ja sugulussidemete ning ühesuguse mõttelaadi alusel tekkinud jaotumine kitsamateks ringkondadeks – korporatsioonideks ka siinse ülikooli üliõpilaste seas.

§ 2 Korporatsioonide eesmärgiks on (oma liikmete) ettevalmistamine tulevaseks viljakaks tegevuseks isamaal, hea tooni alalhoidmine üliõpilaste seas, kõlbelise ja auväärse käitumise edendamine ning seltskonnaelu korraldamine ülikoolis. Korporatsioonid ei tohi esindada poliitilisi suundumisi.

§ 3 Korporatsioonid koosnevad vabatahtlikult kokku tulnud liikmetest, kes on omavahel kokku leppinud alal hoida oma organisatsiooni põhimõtteid.

§ 4 Sel eesmärgil peavad nad koosolekuid – konvente- ja valivad endi seast kolm esindajat – Chargi(e)rte – kes on eestseisuseks ja oma organisatsiooni volitatud esindajateks. Chargi(e)rte'de nimed tehakse rektorile teatavaks kohe pärast nende valimist ja iga muudatuse korral (nende koosseisus).

§ 5 Igal korporatsioonil on eriline, liikmete kodumaale viitav nimi ja nad eristavad üksteist värvide poolest, mida liikmed kannavad vastastikkuseks äratundmiseks ainult pidustuste ajal pidustuste toimumise paigas, väljaspool neid aga ei tohi mingil juhul peale panna. Üleüldise pidupäevana tähistatakse 21. aprilli kui siinse esimese üliõpilase immatrikuleerimise päeva.

§ 6 Korporatsioonidevahelist suhtlemist vahendab Chargierten-Convent.

§ 7 Chargierten-Convent koosneb kõigi korporatsioonide Chargierte'dest ja selle ülesandeks on kehtestada kõigi korporatsioonide otsuste alusel üldkehtivad otsused ning need üliõpilaskonnale üldiseks täitmiseks teada anda.

§ 8 Ainult Chargierten-Conventil on õigus niipea, kui mõne korporatsiooni suundumused satuvad vastuollu siin esitatud põhimõtetega, langetada selle laialisaatmise otsus, mille täidesaatmine aga nõuab ülikooli juhtkonna kinnitust.

§ 9 Kui tulevikus soovitakse asutada mõnda uut korporatsiooni, peavad need vastama käesolevatele tingimustele ja saama Chargierten-Convendilt kinnituse, misjärel viimane taotleb kinnituse ülikooli juhtkonnalt.

§ 10 On olemas aukohus eesmärgiga isiklikud konfliktid rahumeelselt lahendada ja duelle vältida. Iga korporatsioon valib sel eesmärgil kolm aukohtunikku, kelle nimed teatatakse rektorile kohe pärast nende valimist.

§ 11 Kui niisugune konflikt on tekkinud valib kumbki osapool endale aukohtunike seast ühe, kes omakorda valivad kolmanda aukohtuniku eesistujaks.

§ 12 See aukohus peab asja uurima ja kui võimalik, osapoolte vahel vabatahtliku äraleppimise vahendama või vastuoluaukohtu poolt ette kirjutatud selgituse läbi ära klaarima.

§ 13 Peale selle on olemas üldine uurimiskomisjon eesmärgiga teha kindlaks asjaolud üleastumise puhul olemasolevate, üldkehtivate korporatsioonide põhimõtete vastu. uurimiskomisjon koosneb 2 liikmest igast korporatsioonist, kes esitavad uurimise tulemused oma korporatsioonile otsuse langetamiseks.

§ 14 Uurimiskomisjoni raporti alusel otsustavad üksikud konvendid moraalse veendumuse alusel, langetavad oma volitatud esindajate kaudu Chargierten-Convent'il lõppotsuse ja määravad karistused.

§ 15 Need karistused on hoiatus, laitus ja väljaheitmine (rukkimine), viimane olenevalt asjaoludest kas pikemaks või lühemaks ajaks.

§ 16 Kergemate üleastumiste puhul hoiatatakse süüdi tunnistatut, laitus määratakse näiteks korporatsiooni solvamise, sündmatute väljenduste kasutamise puhul kaasvõitleja vastu (sõimamine), väljaheidetu (rukitu) omavolilise solvamise eest jne; kõigi raskemate üleastumiste puhul, näiteks kaasvõitlejate vastu tegelikuks minek, pidev vastuhakk kehtivatele reeglitele jne rakendatakse süüdlase suhtes väljaheitmist (rukkimist).

§ 17 Väljaheitmise (rukkimise) puhul ränkade üleastumiste eest nagu vargus, pealekaebamine, liigkasuvõtmine, valemängimine jne võib Chargierten-Convent paluda ülikooli juhtkonnalt süüdlase ülikoolist väljaheitmist.

§ 18 Abivajavate üliõpilastetoetuseks jaotab Chargierten-Convent stipendiume, mille vahendid kogutakse korporatsioonide liikmete vabatahtlikest annetustest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=550&lid=520
  2. https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=550&lid=520
  3. Indrek Ilomets, Mart Orav, Helina Tamman (2007). Vivat, crescat, floreat, alma mater!. Tartu. Lk 47–50. 
  4. Indrek Ilomets, Mart Orav, Helina Tamman (2007). Vivat, crescat, floreat, alma mater!. Tartu. Lk 47–50.