Reaalid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Reaalid (lad. realia) on tõlketeaduses kultuurispetsiifilised elemendid. Mõistet kasutatakse mitmuses.

Bulgaaria tõlkijad Vlahov ja Florin olid esimesed, kes reaale põhjalikumalt uurisid ning leidsid, et kuna reaalid on tihedalt seotud kitsa kultuurilise kontekstiga, on neile sobiva tõlkevaste leidmine sageli raskendatud.[1] Eriti rikkalikult leidub reaale ilukirjanduses, kus need lisavad tekstile eksootikat.

Enikő Terestyényi täpsustab kultuurispetsiifiliste elementide mõistet veelgi: ta lisab, et tõlkeuuringute kontekstis on tegemist leksikaalsete ühikutega, mis viitavad igapäevasele olmele, kunstile, kultuurile, traditsioonidele, kommetele ja looduskeskkonnale; on tihedalt seotud konkreetse grupi inimestega ning hõlmavad nende jaoks sügavamat, konnotatiivset ja emotsionaalset tähendust. Reaalide üks oluline iseloomustav näitaja on ka fakt, et nad on kontekstist sõltuvad.[2]

Enamik kultuurispetsiifilisi elemente on hõlpsasti äratuntavad. Nad seostuvad konkreetse keelega ning nende tõlkimine nõuab ümberjutustamist või kirjeldust, sest otsetõlge tekitaks valestimõistmist ja mõiste kaotaks suure osa oma tegelikust tähendusest.[3]

Reaalide kategooriad ja näited[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskeskkonna valdkonda kuuluvaid kultuurispetsiifilisi elemente on tekstist kõige lihtsam eristada. Need ei kanna tavaliselt mingit erilist varjatud poliitilist või kommertsväärtust, kuid neile on omane tähtsus sihtkultuuris. Näiteks on paljudes kultuurides olemas spetsiifiline sõna, millega tähistatakse tasast maad (geograafia üldmõiste tasandik) – Aafrikas on tasandikud savannid, Lõuna-Ameerikas pampad, Euraasias stepid jne. Sama kehtib ka taime- ja loomaliikide kohta, mille puhul sama liik kannab erinevates kultuuriruumides erinevaid tähendusi ja on saanud mitmesuguseid rahvapäraseid nimetusi (ET koolibri, EN hummingbird). Looduskeskkonna mõistete hulka kuuluvad

  • üldgeograafilised mõisted;
  • floora ja fauna;
  • ilmastikunähtused;
  • inimese rajatud ja/või piiritletud loodusobjektid (pargid jm inimasustusega seotud haljasalad, rahvuspargid ja looduskaitsealad, matkarajad jne) ning nendega seotud terminid.

Argielu[muuda | muuda lähteteksti]

Argielu kategooriasse kuuluvad mõisted on seotud lähteteksti kultuuriruumile omaste elementidega, millega tänapäeva inimene iga päev kokku puutub. Argielu reaalid jagunevad järgmisteks alamkategooriateks:

  • kulinaaria;
  • rõivad;
  • tänapäeva kombed ja tavad;
  • mööbel ja muu sisustus;
  • nõud;
  • transpordivahendid;
  • arhitektuur: elu- ja administratiivhoonete ning nende osade nimetused;
  • infrastruktuuriga seotud mõisted.

Etnograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Etnograafia moodustab eraldi reaalide kategooria, sisaldades ajalugu, rahvatraditsioonide ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamise kombestikuga seotud mõisteid, materiaalse ja mittemateriaalse rahvakunsti terminoloogiat ning kohanimesid. Etnograafia hõlmab järgmisi alamkategooriaid:

  • rahvatraditsioonid (rahvakalendri tähtpäevad, tavad ja kombed);
  • mittemateriaalne rahvakunst: muusika, laulud ja tantsud;
  • materiaalne rahvakunst: muusikainstrumendid, rõivad, majapidamistarbed;
  • ajaloolised ametinimetused ja tööriistad;
  • rahvusköögiga seotud mõisted: rahvustoitude nimetused, nende valmistamiseks mõeldud nõud jm vahendid, lauakombed.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Religioon väärib eraldi kategooriat, sest maailmas valitseb ajalooline religioonide paljusus. Seepärast kuuluvad sellesse kategooriasse

  • religioossed rajatised;
  • kirikukalendri tähtpäevad;
  • pühakute ja jumaluste nimedM
  • religiooniga seotud tavad ja kombed.

Etnilised elemendid[muuda | muuda lähteteksti]

Etniliste reaalide hulka kuuluvad ajaloolised isiku- ja kohanimed ning nende tekkelood.

Haldusjaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotuste kategooriasse kuuluvad ajaloolised administratiivüksused, esindused ja esindajad, hierarhiad ja auastmed, millega jaotatakse osadeks geograafilised territooriumid.

Sotsiaalsed suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalsete suhete kategooriasse kuuluvad kõigi muude valdkondade (haridussüsteem, ametipositsioonid, sugulus- ja tutvusastmed, militaarvaldkonna hierarhiad ja sõprussuhted) sotsiaalsete suhete tasandeid puudutavad mõisted.

Reaalide tõlkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Reaalide tõlkimisel saab kasutada mitmesuguseid tõlkevõtteid ja –strateegiaid.

  • Tsitaatsõna abil (teise kultuuri reaali kirjapilt säilib, eestikeelses tekstis kirjutatakse kursiivis). Näiteks: pizza, tortilla, catering
  • Laensõnana (teise kultuuri reaali kirjapilt kohandatakse sihtkeele hääldusreeglitega) Näiteks: kašmiir, šenill, pitsa, motsarella
  • Sõnasõnaline tõlge fraasi tasandil ehk kalka (lähtekeele väljend tõlgitakse sõna-sõnalt sihtkeelde ning pannakse kandma sama tähendust). Näiteks: läbi lillede (sks k durch die Blumen, peenelt vihjama)
  • Ekvivalentse väljendi kasutamine. Näiteks: it's raining cats and dogs = sajab pussnuge ja väikesi poisse
  • Mugandamine (nähtus vahetatakse täielikult välja, sest sihtkeele kultuuriruumis puudub otsene vaste) Näiteks: eestikeelne sõna "lumivalge" ei pruugi otse tõlgituna midagi öelda inimesele, kes on pärit riigist, kus lund ei ole. Vastena võib kasutada "pärlvalge", "alabastervalge" vm.
  • Sõna asendamine sarnase, kohalikus kultuuris laiemalt kasutatud vastega. Näiteks: pr k art nouveau = juugend(stiil).
  • Konkreetse mõiste asendamine tema ülemmõistega. Näiteks: punane vein Beaujolais' asemel.
  • Täiendava omadussõna lisamine, aitamaks lugejal mõista konkreetse reaali päritolu. Näiteks: Argentina pampa, Aafrika savann.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vlahov, S & Florin, S (1970) Neperevodimoje v perevode: realii. Masterstvo perevoda, Moskva: Sovetskii pisatel 1970: 432-456
  2. Terestyényi, E. (2011) "Translating culture-specific items in tourism brochures". SKASE Journal of Translation and Interpretation online Volume 5-2011 N° 2
  3. Newmark, P. (1988) "A textbook of translation". Hiina: Shanghai Foreign Language Education Press.