Raua needmine
See artikkel on Veljo Tormise kooriteosest; Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori albumi kohta vaata artiklit Raua needmine (Metsatöll). |
"Raua needmine" on 1972. aastal[1] kirjutatud Veljo Tormise kooriteos tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile, mida on peetud üheks tema tuntumaks teoseks[2][3].
Loomine
[muuda | muuda lähteteksti]Olulist inspiratsiooni teose kirjutamiseks sai Tormis Moskvas 1970. aastal toimunud muusikakongressilt, kus ta nägi laval esinemas ehtsat šamaani nõiatrummiga – sarnast pilli ja mängulaadi tahtis Tormis hiljem kasutada ka "Raua needmises".[4]
Tekst
[muuda | muuda lähteteksti]"Raua needmine" on esimene Tormise teos, mis põhineb Soome rahvuseepose "Kalevala" tekstidel[5], mille tõlkis folklorist August Annist ning mida omakorda kohandasid ja täiendasid luuletajad Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski.[6] Teose haripunktis on siiski kasutatud ka kaasaegseid motiive.[5][4]
Täpsemalt põhineb tekst "Kalevala" üheksandal runol[7], milles Väinämöinen jutustab tema kirvelöögi tagajärjel tekkinud jalahaava tohterdavale ravitsejale raua sünniloo, sest ilma seda teadmata pole võimalik kirvehaava arstida. Loo järgi lõi ülijumal Ukko kolm ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sündis maailma raud, mis lebas soos kuni sepp Ilmarise sünnini. Ilmarinen tagus soomaagist terariistad, kuid võttis raualt lubaduse, et too ei hakka hiljem kurja tegema. Viimaks tahtis ta rauda mesilase meeveega karastada, kuid mesilase asemel lendas kohale herilane ja tilgutas sellele maomürki, mis muutis raua kurjaks ja pani selle sõnamurdlikult lihasse lõikama. Ravitseja hurjutas seejärel rauda ja käskis tehtud kurja parandada.[6] "Raua needmise" lõpptekstist on siiski enamik sarnasusi "Kalevalaga" eemaldatud, näiteks algsed tegelased ja kontekst.[6]
Sõjavastaste motiividega teoses hoiatatakse tehnoloogia (raua) väärkasutamise eest sõjaks ja hävitamiseks,[8][5][4] sest loodu ebaeetiline kasutus ja sellesse peidetud kurjus pöörab selle lõpuks looja vastu, tuues kaasa üleüldise hukatuse.[7] Tormise sõnul järgib teos šamanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine.[7][4]
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]Teose puhul on hinnatud selle iidset kõla, mis väljendub eriti teoses keskses rollis oleva nõiatrummi kasutamises.[5] Just nõiatrumm loob ka kõige otsesemalt seose "Raua needmise" ja šamanistliku loitsimise vahel: trummi hoidev dirigent kehastub ühtlasi rituaali juhiks.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lippus 1985, lk 20.
- ↑ Michael Tarm (24. jaanuar 2017). "Veljo Tormis, Estonian composer whose works gave voice to revolution, dies at 86". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 21. jaanuar 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Patricia Bauer (13. märts 2017). "Veljo Tormis". Encyclopædia Britannica (inglise keeles). Vaadatud 21. jaanuar 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Veljo Tormis - Looming". Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Vaadatud 21. jaanuar 2019.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Alwes 2015, lk 195.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Lippus 1985, lk 21.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Shrock 2009, lk 649.
- ↑ Jüri Reinvere (12. veebruar 2017). "Veljo Tormis obituary". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 21. jaanuar 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alwes, Chester Lee (2015). A History of Western Choral Music, Volume 2. Oxford University Press. ISBN 9780199377008
- Lippus, Urve (1985). Analüütiline etüüd "Raua needmisest". artikkel ajakirjast Teater. Muusika. Kino 2/1985. ISSN 0207-6535
- Shrock, Dennis (2009). Choral Repertoire. Oxford University Press. ISBN 9780195327786