Raiering
Raiering või raidering (rotation period) on aeg, mille kestel metsaosad (puistud, metsaeraldised) uuendatakse.[1]
Kui võtta 100 hektarit metsamaad ja iga-aastase ühtlase kasutuse arvestuslangi suurus on 2 hektarit, siis on raieringi pikkus 50 aastat.
Raieringi järgi metsakasutuse kavandamine sobib ühtlase vanuselise jaotusega metsade valimi jaoks. Eesti metsade vanuseline jaotus ei ole ühtlane[2], kuna peale teist maailmasõda on toimunud põllumajandusmaade, looduslike rohumaade ja soode metsastumine ja metsastamine. Seega tuleb lähtuda raiemahtude kavandamisel puistute küpsusvanusest eesmärgiga saavutada tulevikus majandusmetsade ühtlane vanuseline jaotus.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Schaback, E. 1931. Talumetsade korraldamisest: Metsa peakasutusviisid. Eesti Mets XI (7), 199–201.
- ↑ Raudsaar, M., Sims, A., Timmusk, T., Pärt, E., Nikopensius, M., Matson, T. 2020. Metsavarud – Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (10 a vanuseklassid). Aastaraamat Mets 2018. Keskkonnaagentuur. ISSN (e-väljaanne): 2382–7068. lk 7–75.