Arutelu:1933. aasta rahvahääletus
Siin võiks anda ikka täpsed rahvahääletuse tulemused, samuti otsuse täpse teksti, mis on 1933. aasta Riigi Teatajas avaldatud (pole mul hetkel käepärast, muidu paneksin ise viivitamatult üles). Mul puudub kontrollimise võimalus, aga kas 1933. aastal korraldati rohkem rahvahääletusi kui üks?
Neli valitsuse liiget suundusid tagasi Riigikokku.
Eesti ajal sai korraga olla Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liige.
Valitsuse tagasiastumise üle rõõmustasid eriti põllumehed.
Pigem ikka vapsid.
Avalikes kõrtsides kogunesid rahulolevad inimesed, kes laulsid isamaaliseid laule ja valitses sotside ja juutide vaenulik meeleolu.
Igale poole ei maksa ka seda antisemitismi ja holokausti teemat toppida. Milles juudid antud juhul süüdi olid? Kaasaegse ajakirjanduse (Vaba Maa) andmeil olid juudid rahaliste vapside toetajate hulgas.
Enne rahvahääletust, olid poolthääletamise otsuse vastu võtnud 13. oktoobril Tartu üliõpilased, samuti ajaleht Postimees ja erinevad suurärimehed ja samuti vabadussõjalased.
Postimees oli Jaan Tõnissoni ja tema Keskerakonna ajaleht. See pooldas kindlasti senist põhiseadust. Põllumeestekogud olid ka uue põhiseaduse poolt (väidetakse, et just põllumeeste häältega uus põhiseadus vastu võetigi).
Pealkirjaks peaks olema "1933. aasta rahvahääletus" või midagi taolist. Andres 8. aprill 2008, kell 13:02 (UTC)
- anonüümsele: antud artikkel on kirjutatud nende kahe ajalehe numbri tsitaatide põhjal, mis on all kirjas. Pane täpsed hääletustulemused artiklisse juurde. Andres, minugi poolest võib ka teise pealkirjaga teha, kui teised sarnased artiklid on sarnase formaadiga. Kui aastaarv on lõpus, siis satub ta kategooriatesse tähe alla, seepärast tundus sedapidi parem. --Oktav 9. aprill 2008, kell 14:25 (UTC)
- Algul ma ei saanud aru, kas pseudonüümne lihtsalt irvitab minu üle (sel juhul ma vastamise peale aega ei kulutaks) või on see artikkel tema poolt tõsiselt mõeldud. Nähes vahepeal toimunud täiendusi arvan, et vist teine variant on ikka tõenäolisem. Pean tunnistama, ise ma ei julgeks paari juhusliku ajalehenumbri põhjal nii põhimõttelisel teemal artiklit kirjutada. Olen küll teinud ühe- või paarilauselisi nuppe, kuid üritan neis hästi lakooniliselt asja peamise sisu edasi anda, loootuses, et keegi kompetentsem tuleb ja täiendab. Allikad, mida mina tema (pseudonüümse) asemel kasutaksin: RT (Riigikogu juhatuse ametlik teadaanne valimistulemustest, mis peaksid sisalduma artikli esimeses lauses – esialgsed tulemused on avaldatud juba 18. novembri 1933 Kajas, asjasse puutuvad seadused ja otsused, rahvahääetuse otsuse enda tekst on siin avaldamiseks liiga pikk ja kuulub vikitekstidesse); Vabariigi Valitsuse 1933. aasta otsused (eeldatavasti leiaks sealt otsuseid rahvahääletuse läbiviimise tehniliseks läbiviimiseks, mida mujal avaldatud ei ole); Riigikohtu 1933. aasta otsused (otsus uue põhiseaduse jõustumise kohta); Riigikogu protokollid (erakondade seisukohad ja diskussioon rahvahääletuse küsimuses); kaasaegsed ajalehed põjalikumalt läbi töötada [nii põhiseaduse muudatuste pooldajad (Kaja, Võitlus) kui ka vastased (Postimees, Maaleht, Rahva Sõna) – kõik on deas saadaval ja kasutatavad, ebaotstarbekas on tsiteerida Jaan Tõnissoni tema vastaste ajalehe järgi]. Detailsed valimistulemused on avaldatud Eesti Statistika artiklis. Ja muidugi tuleks vaadata, mida kirjutab teema kohta Eesti entsüklopeedia.
- Mul endal pole nii põhjaliku töö jaoks aega. Aga ma ei võta ka ette sel teemal entsüklopeedia artiklit kirjutada.
- Väide, nagu oleks Postimees olnud põhiseaduse muutmise poolt, on mulle täiesti arusaamatu. Ma kordan, see oli Jaan Tõnissoni ja tema Keskerakona ajaleht (tsitaat 18. oktoobri 1933 Postimehest: Üldises vaimustuse hoos võeti ette demonstratiivne "Postimehe hävitamine. Tantsupõrandal süüdati lehenumber põlema. Tuleleekides taheti näha seda ajalehte, mis oli kirjutanud rahvahääletuse vastu. – "Tartu "Vanemuises" põletati "Postimees", lk. 1, 1. veerg). Vastu, mitte poolt.
- Artikli ülesehitus. Siin tuleks käsitleda ainult ühte konkreetset rahvahääletust. Vastasel korral tuleks alustada 1920. aasta tasakaalustamata põhiseaduse muutmise katsetest Põllumeestekogude poolt juba alates 1924. aastast. Tuletan meelde, et see rahvahääletus toimus Jaan Tõnissoni valitsuse poolt kehtestatud kaitseseisukorra ja ajalehtede eeltsensuuri tingimustes, kuid rahvas hääletas ikkagi tema poliitilise suuna vastu. See tuleks kindlasti ära mainida kui rahvahääletuse toimumise tingimusi iseloomustav asjaolu. Ma ei hakka siin tsiteerima tema vastaste kahjurõõmu ja süüdistusi Tõnissoni valitsuse, tema kaitseseisukorra ja tsensuuri kohta. Tänapäeval tunduvad need täiesti ootamatud mehe suhtes, kes on üles seatud ja taevasse tõstetud kui demokraatia puuslik ja näidiseksemplar. Pätsi tänapäevased süüdistajad leiaksid 1933. aasta ajakirjanduses avaldatud seisukohtadest palju mõtlemapanevat.
- Erinevad reageeringud rahvahääletuse tulemustele: (Ilmar Tõnisson: Vististi need nelisadatuhat ei suutnud aru saada, et nad oma otsusega avavad ukse ajaloolisele vaenlasele (huvitav, kas mõeldud on Konstantin Pätsi?) ja panevad kõik oma tuleviku ühele ainsale kahtlasele kaardile. ja kommentaar samas Kaja numbris: Tõnissoni poja silmis on meie rahvas lihtsalt rumal ega saa midagi aru. Muide, kas ei öelnud Jaan Tõnisson just siis Konstantin Pätsile omistatud sõnu: Eesti rahvas on haige? Konstantin Päts: Et käesolev rahvahääletus nii suure kvoorumi juures läbi läks, selleks pidid kaasa aitama veel teised mõjutused peale põhiseaduse parandamise soovi. Neid põhjusi selgitades leiame nad viimaste kitsenduste maksmapanekus: kaitseseisukorra maksmapanemises ja sõna- ning koosolekute vabaduse piiramises. Tõkked, mis taheti ette seada rahva eneseavaldustele, ei meeldinud, ning praeguse hääletuse juures teataval viisil avaldati ka protesti nende vastu.)
- Eraldi tuleks käsitleda rahvahääletuse tulemust kui umbusalduse avaldamist Jaan Tõnissoni valitsusele ja Riigikogule. Viimane jäi häirimatult ametisse edasi (vastupidiselt levitatavale eksiarvamusele ei saatnud Päts V Riigikogu 12. märtsil 1934 laiali ega lasknud tema esimeest Rudolf Pennot aknast välja visata).
- Minu poolt ülalpool tehtud märkusi palun arvesse võtta. Juutide kohta käivat lauset kontrollisin. Jah, sel on tõesti allikas, 18. oktoobri 1933 Kaja. Kuid sama teate põhjal ("Meeleavaldused pealinna restoranides", 1. lehekülg, 3. veerg) võib sama hästi väita, et valitses mustlasi pooldav meeleolu (Sellest näis, et meeleolu oli teravalt juutide vastane. Siis hüüdis uuesti keegi vahele – "ei ole juut, see on mustlane." ning mehed istusid rahulikult tagasi toolile.)! [Siin lõpeb anonüümse kasutaja jutt.]
- Tulemused on osaliselt (Jõgeva kohta) avaldatud siin. Originaalartikkel Eesti Statistikas on: A. Tooms. Rahvahääletused Põhiseaduse muutmiseks. Eesti Statistika 1933, nr. 145 (12), lk. 605 - 617.
- Kategoorias saab koha paika panna pärast püstjoont. Andres 11. aprill 2008, kell 00:40 (UTC)
Artikli tekstist tuleb välja, et 1933 oli kaks rahvahääletust. Pealkirjad võiksid olla 1933. asta novembri rahvahääletus, 1933. aasta juuni rahvahääletus ja 1932. aasta rahvahääletus. Igast rahvahääletusest tuleks kirjtada eraldi artiklis. Andres 11. aprill 2008, kell 00:40 (UTC)
- Ma ei tea, kas mõtet iga kohta eraldi artiklit teha. Sisuliselt on tegemist ühe protsessi eri etappidega: hääletamisega, et eelmist põhiseadust muuta. Nii kaua tehti, kuni välja tuli. --Oktav 11. aprill 2008, kell 17:32 (UTC)
- Hääletusi oli ikkagi mitu ja hääletati erinevaid asju. Andres 11. aprill 2008, kell 18:09 (UTC)
Põhimõtteliselt on ju kõik artiklid redigeerimisele avatud. Hea oleks, kui allikad oleks viidatud. Kuna ühegi rahvahääletuse kohta eelnevalt artiklit ei olnud, siis soovijad võivad ju selle siin pikemaks kirjutada ja kui mõne hääletuse kohta käiv lõik on piisav, et anda artikli mõõtu välja, siis võib ta siit ära tõsta. Anonüümse all pidasin silmas, et kui arutelus oma jutu alla kirjutada, siis on näha, kust algab ühe inimese jutt ja lõpeb teine. Allkirja ja kuupäeva jaoks on redigeerimiskasti peal nupp, mis meenutab allkirja.--Oktav 15. aprill 2008, kell 19:35 (UTC)
- Ära tõsta küll, aga kuivõrd 1933. aastal oli kaks rahvahääletust, kuidas me neid nimetame?
- Teen ettepaneku kasutada Eesti rahvahääletuste artiklite pealkirjastamisel järgmist vormi:
- Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks (17.–19. veebruar 1923)
- Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (13.–15. august 1932)
- Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (10.–12. juuni 1933)
- Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (14.–16. oktoober 1933)
- Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks (23.–25. veebruar 1936)
Andres 17. aprill 2008, kell 09:41 (UTC)
- Võib ka nii olla. Aga vähemalt aastaarv võiks igal neist pealkirjas sisalduda, et oleks kohe selge, millise ajastuga tegemist.
- Anonüümse kasutaja nõudlikkus on tervitatav, kuid oleks tore, kui nõudlikkus enda vastu ei oleks nii suur, et teeb artiklite kirjutamise võimatuks:-) Andres 16. aprill 2008, kell 05:44 (UTC)