Mine sisu juurde

Põhja-Uural

Allikas: Vikipeedia
Konžakovski Kamen ja Ostraja Kosva

Põhja-Uural (vene keeles Северный Урал) on Uurali mäestiku põhjaosa Lähispolaar-Uurali ja Kesk-Uurali vahel. Selle piirideks on Kosvinski Kamen ja Konžakovski Kamen (59° N) lõunas ning Telposizi massiivi põhjanõlvad ja Štšugeri jõgi (64° N) põhjas.

Uurali mäestik kulgeb siin põhjast lõunasse mitme mäeahelikuna üldlaiusega 50–60 km. Need on keskmise kõrgusega lamedate tippudega mäed.

Põhja-Uurali kõrgeimad tipud paiknevad lahkmeahelikust eemal. Need on lõunast põhja poole minnes Konžakovski Kamen (1569 m), Denežkin Kamen (1492 m), Tulõmski Kamen (1469 m), Otorten (1182 m), Kozõmiz (1195 m) ja Telpoziz (1617 m).[1]

Halduslikult jaguneb Põhja-Uural nelja haldusüksuse vahel. Haldusüksuste piirid langevad laias laastus kokku valglate piiridega. Põhja-Uurali edelaosa kuulub Permi kraisse. Põhja-Uuralis algavad Permi oblasti jõgedest Jaiva, Jazva, Uls, Veis, Višera ja Kolva, mis kõik viivad oma veed Kaama kaudu Volgasse ja edasi Kaspia merre. Põhja-Uurali loodeosa kuulub Komimaale. Põhja-Uuralis algavad Komi jõgedest Unja, Petšoora, Olõdž, Podtšerje ja Tšugor, mis kõik viivad oma veed Petšoora kaudu Barentsi merre. Põhja-Uurali kirdeosa kuulub Tjumeni oblastisse. Põhja-Uuralis algavad Tjumeni oblasti jõgedest Volja, Njais, Lopsija, Põhja-Sosva ja Leplja, mis kõik viivad oma veed Põhja-Sosva kaudu Obi ja edasi Kara merre. Põhja-Uurali kaguosa kuulub Sverdlovski oblastisse. Põhja-Uuralis algavad Sverdlovski oblasti jõgedest Ložva, Ivdel, Vagran ja Lobva, mis kõik viivad oma veed Tavda, Toboli ja Irtõši kaudu Obi.[1]

Põhja-Uural on Uurali üks kõige raskemini ligipääsetavaid piirkondi. Üks selle tippudest kannab nime Medveži Ugol (Karu nurk). Ivdelist, Vižaist ja Ušmast põhja pool asulad ja teed peaaegu puuduvad[1]. Kogu Põhja-Uuralist ei lähe läbi ühtki ida-läänesuunalist maanteed[1]. Mägedest idas ja läänes on läbimatud metsad ja sood. Kliima on karm. Mägedes leidub siin-seal igilume laike, mis ei jõuagi suve jooksul ära sulada. Leidub igikeltsa laike, isegi Põhja-Uurali lõunaosas Konžakovski Kameni lähedal. Põhja-Uurali põhjaosas Telposizi mäemassiivis on leitud 2 tillukest liustikku.

Man-Pulu-Njer[küsitav] Venemaa margil

Põhja-Uural on maavarade poolest rikas. Leidub boksiiti, mangaani ja rauamaaki.

Kuigi Põhja-Uural on raskesti ligipääsetav ja karmi kliimaga, on ta siiski turismisihtkoht. Põhja-Uuralis asub manside pühapaik Man-Pulu-Njer[küsitav]. See koosneb 7 looduslikust sambast, mis on 30–42 m kõrged. Nad valiti 2008 seitsme vene ime hulka.