Punavetiktaimed

Allikas: Vikipeedia
Punavetiktaimed
Punavetikas Laurencia perekonnast
Punavetikas Laurencia perekonnast
Taksonoomia
Domeen: Eukarüoodid Eukaryota
Põhikond Archaeplastida
Hõimkond: Punavetiktaimed Rhodophyta
Wettstein, 1922

Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid.

Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile (klorofüll a ja d), ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, suutes kasvada meredes ja ookeanides maksimaalselt 200 meetri sügavusel, optimaalne kasvuala on 40-60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini.

Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõimkonda kuulub üks klass – punavetikad (Rhodophyceae). Varem arvati siia kaks klassi – Florideophyceae ja Bangiophyceae.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaatsium oogooniumis valminud ühe munarakuga. Pärast viljastumist areneb kohe sügoot.

Kasutamine tööstuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu majanduslik tähtsus. Tuntuim kallerduv aine on agar, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]