Punane aprill

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Punane aprill" on Peruu kirjaniku Santiago Roncagliolo 2006. aastal avaldatud romaan, millele anti samal aastal Alfaguara auhind.

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu tegevus toimub 2000. aastal valimiste eel ja ajal ning vaiksel nädalal. Selleks ajaks on selja taha jäänud terrorismi põhjustatud siseriiklikud konfliktid. Sellegipoolest näeb raamatus 1980.-1990. aastate terrorismilaine tagajärgi.

Peategelane Félix Chacaltana Saldívar on prokurör, kes üritab uurida salapäraseid mõrvu, mis näivad olevat seotud uuesti välja ilmunud senderistadega ehk Sendero Luminoso liikmetega. Kuigi ta ei kogenud kogu maad räsinud relvastatud konflikti vahetult, puutub ta pärast kodukanti naasmist tööasjus kokku inimestega, kes elasid selle läbi, nagu terroristide tütar Edith, vangistatud terrorist Hernán Durango ja komandant Carrión.

Alguses on Chacaltana töötaja, kes hindab kõrgelt asjaajamise formaalsust. Ta armastab korda ning täidab ülesandeid sõna-sõnalt. Ta on intellektuaal, kes jumaldab korrektset keelekasutust, kuid on kohati üsna naiivne. See muutub, kui ta näeb korruptsiooni ulatust (presidendivalimiste korraldamine ja läbiviimine, võimu kuritarvitamine). Ta mõistab, et ta võib samuti talle antud võimu enda huvides ära kasutada, ja hakkab kirjutama aruandeid, mis ei vasta tegelikkusele. Raamatu lõpus läheb ta hulluks.

Tegevus kulgeb lineaarselt ja algab aruandega esimese mõrva kohta. Sellele järgneb sari mõrvu, mida prokurör peab uurima. Sellest hetkest alates saab lugeja teada edasisest tegevusest, vestlustest, mida peategelane peab erinevate tegelastega, ja prokuröri kirjutatud raportitest.

Raamatus kajastatakse päriselt toimunud sündmusi nagu Uchuraccay massimõrv;[1] Andide viljakuspeod ja Turupukllay verepidu;[2] vaikse nädala protsessioonid ja senderistadele tüüpiline koerte posti otsa poomine.

Roncagliolo sõnul põhinevad raamatus kirjeldatud senderistade ründemeetodid, nagu ka vasturünnakuks kasutatud uurimise ja piinamise viisid ning inimeste kadumine, päriselulisel ainestikul. Paljud tegelaste dialoogid koosnevad senderistade dokumentidest või terroristide, ametnike ja Peruu relvajõudude avaldustest. Vaikne nädal 2000. aastal ja selle kirjeldus on ka tõetruud. Seevastu kõik tegelased ning ka suurem osa olukordi ja mainitud kohti on välja mõeldud, isegi mitmed päriselt aset leidnud seigad on algupärasest kontekstist välja võetud. See teos jutustab ühest loost, mis võiks olla juhtunud.

"Punase aprilli" tegevus toimub Ayacuchos,[3] kuid leidub viiteid ka pealinnale. Raamatu nimitegelane sündis küll lõunapoolses linnas Ayacuchos, kuid läks pärast ema surma Limasse elama, olles kõigest üheksa-aastane. Félix Chacaltana tahtis kodulinna tagasi tulla. Tema ettekujutus Limast polnud sugugi ilus. See oli konkurentsirohke sudune paik koledate mägedega, mille mõnedes piirkondades puudus vesi. See oli koht, kus võeti vastu kõik otsused ja anti kõikvõimalikud heakskiidud.

Ema-poja suhe[muuda | muuda lähteteksti]

Chacaltana ema oli poja elus olulisel kohal. Chacaltana palus temalt nõu ja heakskiitu. Niisamuti pidas ta emaga maha pikki vestlusi, kuigi ema oli surnud. Ema oli Chacaltanal pidevalt mõtteis ilmselt sellepärast, et ta ei aidanud ema päästa tulekahjust, mis naisele saatuslikuks sai.

Isa-poja suhe[muuda | muuda lähteteksti]

Isa ja poja suhted ei olnud kuigi lähedased. Félix Chacaltana väitis, et ei tundnud oma isa, ja samuti ei küsinud ta kunagi tema kohta. Paistis, justkui poleks ta oma isa kunagi tundnud, kuid hiljem saab lugeja teada, et isa oli ema ja poja vastu vägivaldne, mistõttu otsustas noor Félix ta tappa.

Sõdurid[muuda | muuda lähteteksti]

Julgeolekujõud on "Punases aprillis" otseselt seotud terroristidevastase põlgusega. Nad õigustavad oma tegusid väitega "kas nemad või terroristid". Tihti pole võimalik öelda, kes on tegelikud terroristid. Samuti tuleb esile sõjaväe ja kiriku liit, mida märgib raamatus sõja ajal kiriku keldrisse rajatud krematoorium. Seega nähtub, et paljudes piirkondades on sõduritel suur võim. See tuleneb riigis välja kuulutatud sõjaolukorrast, mistõttu seadused enam ei kehti. Kohalikud elanikud on umbusklikud ja kidakeelsed, kuid pole enamasti sooritanud neile omistatud tegusid (peamiselt senderistade abistamine). Siiski paljud inimesed kaovad jäljetult, ilma et keegi oleks kontrollinud süüdistuse vettpidavust.

Senderista ehk terrorist[muuda | muuda lähteteksti]

Terroristide mõtteviisi esindavad raamatus loosungid rahvaste sõjast, Peruu kommunistlikust parteist ja president Gonzalost, mis on Abimael Guzmán Reynoso hüüdnimi. Samuti on senderistasid kujutatud inimestena, kes eitavad oma osalust juhtunus ja kes ei karda surma, nt senderista, kes jooksis, punane lipp käes, valitsusvägede helikopteri eest läbi, et julgustada teisi noori astuma terroristide ridadesse.[4] Samuti osutab autor sellele, et kõige ohtlikumad on need, kes ei näe terroristide moodi välja, nagu lapsed, kes õpivad relvi ja lõhkeaineid kasutama juba väikestena ja kellest pärast konflikti lõppu saavad tavalised kurjategijad.[5] Teiselt poolt tuuakse välja asjaolu, et kuigi mehed jagunesid enamasti salkkondadesse, oli grupi liider naine, kellele omistati suurem ideoloogiline jõud.

Uskumused ja tavad[muuda | muuda lähteteksti]

"Punases aprillis" kajastuvad vaikse nädala religioossed toimingud ja Ayacucho 33 kirikut, mis tõendavad, et see on üks kõige usklikum linn Peruus. Sellele vastandub isa Quiroz, kes leiab, et indiaani rahvas ei astunud täielikult ristiusku või et neid ei ristiusustatud lõplikult. Tema kaudu saab lugeja aru, mida indiaani rahvas tegelikult mõtleb ja tunneb. Isa Quiroz arvab, et kohalikud on ühendanud katoliku kiriku tavad ja oma uskumused. Selle ehedaim näide on vaikne nädal, millele kohalikud on oma tähenduse andnud (igavene naasmine) ja mis sobitub rahvakalendrisse.[6]

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Ayacucho nimi märgib surnute kantsi ja surm on raamatu üks peamisi motiive. Inimesed on ainsad olevused, kes teadvustavad oma eksistentsi, kuid samas ei taha omaks võtta surelikkust ja usuvad taassündi. Samal põhjusel soovib ka peategelane Félix, et ta maetaks mulda ega taha, et ta surnukeha tuhastataks.[7].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 47. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  2. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 46-47. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  3. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 245. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  4. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 148-149. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  5. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 213. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  6. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 199. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  7. Santiago Roncagliolo. "Abril Rojo". Alfaguara. Lk 196. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)