Puidutöötluspink

Höövelpink

Puidutöötluspinke ehk puidutööpinke kasutatakse saematerjali, puitdetailide, mööbli, puidust ehitusdetailide ja muude puittoodete valmistamisel.

Klassifikatsioon

Puidutöötluspingid jagunevad üld- ja eriotstarbelisteks pinkideks. Tehnoloogiliste tunnuste põhjal jagunevad pingid tsüklilisteks, tsüklilis- läbivateks ja läbivateks tööpinkideks.

Üldotstarbelised pingid

• Saagimispingid (lintsaag-, ja ketassaagpingid – järkamis- nurgasaag)
• Höövelmasin (riht, paksushöövelmasin)
• Pikifreesimispingid (riht-, paksus-, kolm- ja nelikant pikifreespingid)
• Freespingid (universaal-, kopeer- ja karussellfreespingid)
• Puurpingid (ühe- ja paljuspindlilised ning puurfreespingid)
• Tapilõikepingid (kastitapi-, raamitapi- ja jätkutapi- ehk hammastapilõikepingid)
• Trei- ja ümarlattpingid
• Lihvpingid (kitsa ja laia lihvlindiga, trummel- ja ketaslihvpingid ning kombineeritud lihvpingid)
• Liimimis, pealistus- ja koosteseadmed (liimivaltsid, koostepingid, giljotiinkäärid ning kombineeritud lihvpingid)
• Viimistluspingid

Eriotstarbelised pingid

Eriotstarbelisi pinke kasutatakse suuskade, tünnide, pliiatsite, poolide jms. valmistamiseks.

Tehnoloogiliste tunnuste põhjal

• Tsüklilised- Nendes tööpinkides toimub töötlemine tooriku või lõikeriista fikseeritud asendis (ühespindlilised puurpingid, ühesaelised järkamispingid)
• Tsüklilis-läbivates tööpinkides suundub töödeldud toorik tagasi lähteasendisse (ühepoolsed tapilõikepingid)
• Läbivates pinkides läbib toorik tööpingi ega pöördu tagasi (paksus- ja neljapoolsed höövelpingid).

Põhielemendid

Puidutöötluspinkide põhielementideks on kere ehk säng, töölaud, spindel või töövõll, suport, eendur, ajam, suundseadmed, surutid, seiskamis- ja käivitusaparatuur, õlitusseadmed, laastu- ja tolmukogurid.

Kere ehk säng

Kere ehk säng kujutab endast pingi tugiosa, millel paiknevad töö ja abisõlmed, mehhanismid ning mitmesugused juhtimisorganid. Kere võib olla kas tervikuna malmist valatud või üksikosadest kokku monteeritud. Agregaat- ehk jõupeadest pinkide kere on enamasti valmistatud profiilmaterjalist.

Tööpinkide kered võivad olla vertikaalsed (puur-, kopeer-, frees-, lintsaagpink) või horisontaalsed (rihthöövel-, tapilõike-, saagpink). Vertikaalsed kered on enamasti postikujulised ja konsoolsed. Konsoolile kinnitatakse lõikemehhanismi elemendid. Postide ristlõikekuju oleneb mõjuvatest jõududest. Siinkohal tuleb arvestada, et karppostid on suurema jäikusega kui ümarpostid.

Tööpingi kere toetub käppadele. Viimastega ankurdatakse tööpink vundamendile või isoleeritakse vibratsioonist eriliste alustugedega.

Töölaud

Töölaual antakse toorikule kindel asend, mistõttu tema tööpind peab olema siledaks lihvitud ja väljarihitud. Töölauad võivad olla liikumatud, liikuvad ja seadistatavad.

Liikumatuid töölaudu kasutatakse universaalsaag- ja freespinkides. Eriolukordades võivad nad olla kallutatavad.

Liikuvad töölauad on ühepoolsetel kasti- ja raamitapi- lõike- ning puur-freespinkidel. Töölaua ajamiks on pneumo või hüdromahhanism.

Seadistatavatel töölaudadel on väga piiratud liikumisulatus. Seadistatakse ekstsentrikvõllikute või kaldpindade abil (rihthöövelpingid).

Töölauad valatakse malmist või valmistatakse keevitamise teel eriterastest.