Psühhosomaatiline meditsiin
Psühhosomaatiline meditsiin on valdkond meditsiinis, mis tegeleb psüühiliste faktorite (sealhulgas kõne) mõjuga füsioloogilistele protsessidele.
Psühhosomaatilise meditsiini arendamisel on suuri teeneid Viktor von Weizsäckeril ja Thure von Uexküllil. Psühhosomaatilise meditsiini teooria toetub muuhulgas semiootikale (sh biosemiootikale) ja Jakob von Uexkülli mudeleile.[1]
Psühhosomaatika termini võttis kasutusele Johann Heinroth aastal 1818.
Öko-psühhosomaatika lisab psühhosomaatikale looduskeskkonna toime.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Uexküll, Thure von (ed.), 1997. Psychosomatic Medicine. München: Urban & Schwarzenberg.
- ↑ Arvay, Clemens 2019. Eco-psychosomatics – the link between natural habitats and human health. In: Dieter Kotte, Won Sop Shin, Qing Li (eds.), International Handbook of Forest Therapy. Cambridge: Cambridge Scholars Publishing, 42–47. ISBN 978-1-5275-3955-6
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Uexküll, Thure von (ed.), 1997. Psychosomatic Medicine. München: Urban & Schwarzenberg.