Predikatsioon (filosoofia)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Predikatsioon (ladina keeles praedicare, teatavaks tegema, välja kutsuma; praedicatio, väljaütlemine, teatavakstegemine) on filosoofias esemele (Gegenstand), asjale (Ding), objektile (Objekt), asjaolule (Sachverhalt)) omaduse omistamine või selle äravõtmine.

Loogikas nimetatakse esemega seotud väljendit ka üksikterminiks (Nominator, proper name) ning (laias tähenduses) omadusega seotud väljendit predikaadiks. Wilhelm Kamlah defineerib predikatsiooni oma "Loogilises propedeutikas" (Logischen Propädeutik)[1] kõneaktina, mille puhul objekti üksiktermin ja predikaat identifitseeritakse ning objektile omistatakse või sellelt võetakse ära omadusi.

Predikatsioon toimib klassifitseerija või kategoriseerijana. Predikatsiooni kaudu toimuvad keelelised eristamised. Koos referentsiga viib predikatsioon maailma keelelise jaotamiseni[2].

Predikatsioon võib olla ka preditseerimise kui toimingu tulemus, st väljend ise või ka tähistatava esemega seotud predikaat (omadus, suhe (Relation))[3], st väljendi väljendamine, väljaütlemine, tähendus või sisu (vt propositsioon).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Wilhelm Kamlah, Paul Lorenzen. Logische Propädeutik. Vorschule des vernünftigen Redens, Bibliographisches Institut Mannheim, 1967
  2. Schülerduden, Philosophie, 2. Aufl. (2002), Prädikation; nach Regenbogen Meyer, Wörterbuch (2005) Prädikation Wohl nur einfache Prädikate
  3. vgl. Bußmann, Lexikon der Sprachwissenschaft, 3. Aufl. (2002)/Prädikation, von der Beziehung zwischen Argument und Prädikat sprechend