Prantsuse Aerostaatiline Korpus

Allikas: Vikipeedia

Prantsuse Aerostaatiline Korpus oli maailma esimene õhuvägi, mis formeeriti 1794. aastal, eesmärgiga kasutada kuumaõhupalle luureks lahinguväljal.

Formeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

1793 alustati Rahvapäästekomitee korraldusel katsetustega leidmaks sobivat õhupalli disaini militaarotstarbeks ning usaldusväärset vesinikuallikat. Eksperimendid Tuileries ja Meudoni lossis osutusid edukaks ning 2. aprillil 1794 loodi Rahvapäästekomitee otsusega üks aerostaatiline kompanii Sembre ja Meuse’i armee juurde. 1. kompanii koosseisu kuulus 26 meest ja üks vesinikõhupall “L’Entreprenant”.

Fleurus'i lahing[muuda | muuda lähteteksti]

Mais 1794 liitus kompanii kindral Jourdaniga Mauberge’is. Nendega oli kaasas 1 õhupall, L'Entreprenant. 2 juuni kasutati seda kuumaõhupalli esmakordselt lahinguväljal. Selle peamiseks ülesandeks oli teostada luuret/vaateplatvormiks olla. Õhupallide nägemine lahinguväljal oli hirmutav austerlaste jaoks. Prantslased aga said sellest innustust. Selle efektiivsus luure platvormina oli piiratud. Õhupallide kasutamine oli ka kohmakas. Nende täispumpamine võis aega võtta kuni 48 tundi. 22 juunil alustas kompanii liikumist Fleurus’i poole. 26ndal juunil oli õhupall 9 tundi õhus, mille jooksul edastati sõnumeid Austria vägede liikumistest. Ehkki platvormil olevad mehed edastasid maas olevatele üksustele sõnumeid kas punaste, kollaste või roheliste lippudega, või kirjadega, mis olid seotud liivakottide külge, siis selle efektiivsus oli küsitav. Tihti peale olid mehed kas liiga kõrgel õhus, või olid liiga kogenematud, et viia läbi täpseid vaatlusi. Prantslased võitsid selle lahingu, aga oli eri arvamusi selle üle, kui palju õhupallid siiski aitasid lahingu võidule kaasa.

II korpuse loomine[muuda | muuda lähteteksti]

II korpus loodi kohe peale Fleuris’i lahingut, otsus selle loomiseks võeti vastu 23. juuni 1794. Üksusele lisati suurusjärgus 20 õhupalli nimedega Céleste, L'Intrépide, Hercule, Martial ja Aigle. II korpus lisati Rein-i armee alluvusse.  Napoleon kasutas 1796 Itaalia kampaanias õhupallide vaatlust. II korpuse ülemaks Coutelle. Veel teostati vaatlusülesandeid Mainz’i lahingus ja Mannheim’i evakuatsioonil.

Laiali saatmine[muuda | muuda lähteteksti]

Allakäik algas Würzburgi lahingus, kus Prantsuse armee kaotas ning lahingu tulemusena võeti kogu 1. kompanii vangistusse õhupalliga L’Intrépide, mis on nüüd näitusel Viini Sõja-ajaloo muuseumis (Heeresgeschichtliches Museum – Militärhistorisches Institut).

1. kompanii vabastati Leobeni lepingu alusel aprillis 1797 ning Coutelle tehti selle ülemaks ning koloneliks. 1798. aastal liitus AAAAA kompanii Egiptuses Napoleoni kampaaniaga. Kohale jõudes otsustasid nad õhupallivarustuse esialgu oma laevale jätta. Niiluse lahingus sai Prantsuse laevastik raskelt lüüa ning õhupallivarustus sattus Inglaste kätte. 1. kompanii veetis ülejäänud aja Egiptuses teisi kohustusi täites. 

Õhupallide gaasi süsteemi transportimine oli kohmakas ja aeglane ning õhupallide täitmine võttis tavaliselt 36 kuni 48 tundi aega. Õhupall vajas pädevat vaatlejat, et informatsioon üksuste liikumise kohta kasulik oleks ning tihti ei olnud õhupallil lahinguväljal suurt väärtust väljaspool moraali tõstmist.

Napoleon ise ei olnud korpusega rahul ning pidas vaatlusõhupallide praktilist väärtust tühiseks pärast Niiluse merelahingu kaotust, kus ühe terve kompanii varustus langes brittide kätte.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1]

[2]

[3]

  1. Gunther E. Rothenberg (1981). The Age of Warfare in the Age of Napoleon (Inglise keel). Indiana University Press. Lk 123. ISBN 0253202604.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "French Areostat Company".
  3. John Buckley (1999). Air Power in the Age of Total War. Indiana University Press. Lk 23. ISBN 025321324X.