Mine sisu juurde

Poolvagun

Allikas: Vikipeedia

Poolvagun (ingl. k. gondola) on pealt avatud, suletud külgede ja otstega (seintega) vagun, mis on mõeldud ilmastikukindla masskauba veoks. Vaguni seinte kõrgus on tavaliselt 1,5–2,0 m. Leidub mitmeid kaubagruppe, mille vedamiseks sobivad kõrgete külgseintega, pealt avatud vagunid. Endistel N. Liidu aladel nimetatakse neid vaguneid poolvaguniteks. Poolvagunitega veetavateks kaupadeks on enamasti erinevad terastooted (lehtmetall, rullis teras, profiilid, torud jms) purustatud metallijäätmed, killustik, tööstuslikud mineraalid jms. Osadel poolvagunitel on külgedel põhjaluugid ja/või külgluugid. [1]

Laadida saab poolvaguneid ainult pealt. Osa poolvaguneid on 14 põhjaluugiga, mille kaudu saab puistkaupu spetsiaalsetel estakaadidel maha laadida. Poolvagunite tühjendamine võib toimuda ka kaaduri abil. Vagun pööratakse kaaduris tagurpidi ning puistkaup kukub vagunist välja. Eestis tühjendatakse sel meetodil Narva elektrijaamades põlevkivivaguneid.[1]

Eestis kasutatava neljateljelise poolvaguni raami pikkus on enamasti 13,92 m, kasutusel on ka kuue-  ja kaheksateljelised poolvagunid. Neljateljelise poolvaguni kandejõud on 67–75 t, kuueteljelisel 94 t, kaheksateljelisel 125 t.[1]

Neljateljelist poolvagunit loetakse raudteel endise N. Liidu aladel tingvaguniks. Tingvagun on kokkuleppeline pikkusühik (arvestuslik pikkus 14,0 m), millega on määratud jaamateede kasulikud pikkused ja rongide pikkused. Kuna erinevad kaubavagunid on eri pikkustega, on kasutusel tabelid, kus erinevate vagunitüüpide pikkus on lisaks meetritele, toodud ära ka tingvaguni pikkustes.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Transport ja transporditehnoloogiad. 2021. ISBN 9789916960035.