Poliitiline ökoloogia

Poliitiline ökoloogia (inglise keeles political ecology) on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega.

Poliitilist ökoloogiat iseloomustab just nende mitmetasandiliste küsimuste lahkamist eelkõige poliitilisi võimalusi kasutades. Teisiti väljendades võib öelda, et poliitiline ökoloogia, lähtub arusaamast, et looduse tähendus ja loodusega ümberkäimise reeglid on inimeste kokkuleppe küsimus.

Päritolu

Terminit "poliitiline ökoloogia" kasutas esimesena Frank Throne oma 1935. aastal avaldatud artiklis.^[1] Sellest ajast saati on seda laialdaselt kasutatud inimgeograafia ja inimökoloogia kontekstis. Mõistele andis uue elu antropoloog Eric R. Wolf 1972. aasta artiklis "Omandiõigus ja poliitiline ökoloogia" (inglise k "Ownership and Politcal Ecology"), milles ta arutab, kuidas kohalikud omandiõiguse ja pärandi reeglid on vahendajaiks suurest ühiskonnast kiirgavate survete ja kohaliku ökosüsteemi vajaduste vahel.^[2]

Poliitilise ökoloogia õpetlased pärinevad paljudest teadusharudest, nagu näiteks geograafia, antropoloogia, politoloogia, sotsioloogia ja metsateadus.

Ülevaade

Poliitilise ökoloogia lai ulatus ja mitme teadusharuga hõlmatus tähendab mõiste erinevaid definitsioone ja arusaamu. Kuid tüüpilised eeldused valdkonnas annavad terminile tähenduse. Raymond L. Bryant ja Sinéad Bailey tuletasid kolm peamist eeldust poliitilise ökoloogia praktiseerimisel:^[3]

Muutused keskkonnas ei mõjuta ühiskonda homogeenselt- poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused põhjustavad ebavõrdse tulude ja kulude jaotuse.
Muutused keskkonnas peavad mõjutama poliitika ja majanduse status quo'd.
Tulude ja kulude ebavõrdne jaotus ning olemasolevate ebavõrdsuste tugevdamine või vähendamine omab tagajärgi poliitilistes võimusuhetes.

Lisaks, poliitiline ökoloogia üritab pakkuda kriitikat ja luua alternatiive keskkondlike, poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete faktorite omavahelistele suhetele.

Poliitilist ökoloogiat saab kasutada:

otsuste mõistmiseks, mida kogukonnad oma loodusliku keskkonna suhtes vastu võtavad poliitkeskkonna, majandusliku surve ja sotsiaalsete regulatsioonide kontekstis.
eeskirjakirjutajate ja organisatsioonide teadustamiseks keerukustele, mis ümbritsevad keskkonda ja arengut, seejuures panustades paremale keskkondlikule riiklusele.
uurimiseks, kuidas mõjutavad ebavõrdsed ühiskonnasisesed suhted looduslikule keskkonnale.

Vaata ka

Viited

↑ "Nature Rambling: We Fight for Grass," The Science Newsletter 27, 717, Jan. 5: 14.
↑ Wolf, 1972.
↑ Bryant, Raymond L.; Bailey, Sinéad (1997). Third World Political Ecology. Routledge.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Kirjandus

Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 13.11.2011)
Wolf, Eric. 1972. Ownership and Political Ecology, Anthropological Quarterly 45(3): 201-205

[1] "Nature Rambling: We Fight for Grass," The Science Newsletter 27, 717, Jan. 5: 14.

[2] Wolf, 1972.

[3] Bryant, Raymond L.; Bailey, Sinéad (1997). Third World Political Ecology. Routledge.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]