Piotr Stoiński

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Piotr Stoiński (ka Piotr Stojeński, algselt Pierre Statorius; 1530 Tonneville, Seine-Maritime, Prantsusmaa1591 Pińczów või Kraków, Poola) oli Prantsuse keeleteadlane, valgustaja ja protestantlik teoloog, kes asus elama Poola Poola Vennaskonna sekka, sai protestantliku reformaatori Francesco Lismanini kutsel Pińczówi kalvinistliku akadeemia rektoriks ja koostas esimese poola keele grammatika.[1]

Stoiński sünnikohta ja -nime on raske täiesti kindlaks teha. Šveitsi kalvinistlik reformaator Théodore de Bèze väitis 12. juulil 1567 kirjutatud kirjas, et Statorius oli tema õpilane. Lausanne'i kohtutäituri Hans Frischingi pabereis 1550. aasta kohta esineb "Pierre de Tonneville", kes kirjutas ladinakeelseile kirjadele alla "P. Tonvillanus S." ja väitis end pärinevat "seekvanite maalt" ("pays Séquanes"), mis viitab Tonneville'ile Seine-Maritime'is, mitte Thionville'ile Metzi lähedal.[2]

Prantsusmaal ja Šveitsis reformaatorina tegutsenud Statoriuse kutsus 1551. aastal Poola endine frantsiskaani munk ja hilisem protestantlik jutlustaja Francesco Lismanini, kelle soovitusel sai Statoriusest Pińczowisse rajatud akadeemia, Poola esimese protestantliku keskhariduskooli rektor. Kooli õpetajate seas oli teisigi Prantsuse ja Šveitsi usu-uuendajaid, Statoriuse ise õpetas koolis kreeka keelt. Juba Lausanne'i koolidirektorilt Maturin Cordierilt oli Statorius saanud idee kasutada teaduses ladina keele asemel uusaegseid rahvuskeeli, seismaks vastu katoliiklikule ladinakeelsele propagandale. Sel põhimõttel koostas ta ka Pińczowi kooli õppekava, kus ladina keele kõrval kasutati õppekeelena ka poola keelt, õpetades nooremates klassides poolakeelse katekismuse alusel. Vanemates klassides õpetas Statorius esmakordselt Poola haridusloos süsteemselt poola keelt, kasutades tõlkeharjutusi poola ja ladina keele vahel.

1568. aastal võttis Statorius Poola kodakondsuse ja muutis oma nime Piotr Stoińskiks. Poolakeelses kirjanduses nimetatakse teda ka Piotr Stoiński vanemaks, eristamaks teda ta pojast, Piotr Stoiński nooremast (1560/1565–1605), kes oli silmapaistev usureformaator ja unitaarlik teoloog, õpetaja Rakówi akadeemias ja üks Rakówi katekismuse autoreist.

Piotr Stoiński oli üks esimese täieliku poolakeelse protestantliku piiblitõlke, nn Bresti piibli tõlkijatest 1558–1563. Tema kirjutatud esimene poola keele grammatika oli ladinakeelne, kandis pealkirja "Polonicae grammatices institutio. In eorum gratiam qui eius linguae elegantiam cito & facile addiscere cupiunt" ning ilmus Krakówis 1568. aastal. Raamat paistis silma rohke näitematerjali ja piirkondlike iseärasuste kirjelduste poolest, selles sisaldus ka ülevaade poola keele ajaloost 16. sajandi esimesel poolel.[3][4] Poola teadusloolased Przemysław Zwoliński ja Władysław Kuraszkiewicz tõestasid, et umbes 3/4 Stoiński grammatikanäidetest pärinevad Mikołaj Rej eklektilisest värssteosest "Wizerunk własny", ülejaanud 1/4 aga mitmesugustest Jan Kochanowski teostest ja kõnekeelest.

1603. aastal kanti Stoiński teosed Poola esimesse keelatud raamatute nimekirja, mis koostati piiskop Bernarda Maciejowski algatusel.[5]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Polonicae grammatices institutio. В eorum gratiam qui eius linguae elegantiam cito & facile addiscere cupiunt (Kraków, 1568)
    • Kordustrükk raamatus: I. Chrzanowski, S. Kot. Humanizm i reformacja w Polsce, Lwów 1927.
  • De Jesu Christo Dei Patris hominumque mediatore ode diclos tetrastrophos (ood, 1569)
  • In Joannis a Lasko... funebris oratio, (Pińczów, 1560)
  • In duos Martini Cromeri dialogos (Pińczów, 1560)
  • Brevis apologia... (Pińczów, 1560)
  • Gymnasii Pinczoviensis institutio (ca 1560)
  • Emanuel seu de aeterno verbo (Pińczów, 1561)
  • Biblia święta, to jest Księgi Starego i Nowego Zakonu (tõlge, Brest, 1563)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.muzeumitpinczow.eu/viewpage_in.php?page_id=14
  2. Stanisław Lubieniecki ed. George Huntston Williams History of the Polish Reformation: and nine related documents 1995- Page 653
  3. http://ec.europa.eu/education/languages/archive/languages/langmin/euromosaic/lat2_en.html#12
  4. Glanville Price, Encyclopedia of the Languages of Europe (2000), p. 361.
  5. Piotr Guzowski. Pierwszy polski indeks ksiąg zakazanych. Studia Podlaskie, nr 12, lk 173-202, 2002.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zenon Klemensiewicz, Historia języka polskiego, Warszawa 1974
  • Alina Kępińska, Dawne gramatyki języka polskiego. - Biuletyn Informacyjny Biblioteki Narodowej 2006, nr 4
  • Bibliografia Literatury Polskiej — Nowy Korbut. 3. kd sarjas Piśmiennictwo Staropolskie, Państwowy Instytut Wydawniczy, Warszawa 1965, lk 287–289

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]