Kuldmampel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Phaeolepiota aurea)
Kuldmampel
Kuldmampel
Kuldmampel
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond Heinikulised Tricholomataceae
Perekond Kuldmampel Phaeolepiota
Liik Kuldmampel

Kuldmampel (Phaeolepiota aurea) on šampinjoniliste sugukonda kuuluv seeneliik, kuldmampli perekonna (Phaeolepiota) ainus liik.

Eestis on kuldmampel laialdaselt levinud ja seda eriti inimtekkelistel kasvukohtadel: karjäärides, teeservades, võsastikes ja parkides, kus see on üks tavalisemaid lehikseeni. Kasvab septembrist novembrini ja eriti rohkelt võib kuldmampleid leida hilissügisel.[1]

Kuldmampel võib moodustada väga suuri kogumeid, kus on koos kümneid tuhandeid viljakehi.[1] Eestis on seen vägagi levinud kõduhunnikute läheduses ja kasvab kohati massiliste kolooniatena.

Ohtlikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Tinglikult kuulub kuldmampel söödavate seente hulka, kuid ta võib põhjustada tõsiseid mao- ja soolehäireid nii värskelt kui ka kupatatult. Seepärast teda toiduks ei soovitata.[1] Eriti vanemad isendid sisaldavad eri allikate järgi üsna suures koguses sinihapet ning selle seene mürgistusena on välismaistes allikates kirjeldatud närvi- ja ajukahjustusi. Kahjustusi on ilmselt tekitanud just seenes sisaldunud sinihape, ehkki on jäänud tagantjärele tõestamata, kas muud seenes sisalduvad mürgised ained saadi välistada.

Eri allikate järgi on sinihappe sisaldus igas seeneisendis väga varieeruv. Suurim leitud kogus põhjustab inimese surma juba umbes 150 g värskete seente tarbimisel, mis on hämmastavalt väike kogus. Ehkki sinihapet leidub ka näiteks mandlites (sellest ka mandlilõhn), on määrav inimorganismi jõudnud mürgi kogus. Seega tasuks tugevalt mandlilõhnalised ja -maitselised isendid kindlasti söömata jätta. Kui siiski otsustatakse seent maitsta, siis tuleks piirduda väikese kogusega ja süüa ainult väga noori isendeid, mille kübar pole veel lamedaks muutunud.

Lisaks kuhjub neisse seentesse raskmetalle. Seetõttu on nii mõnigi populaarteaduslik allikas soovitanud selle ahvatleva, kuid teatud oludes potentsiaalselt terviseohtliku seene metsa jätta.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Seenel kübar nagu suur vaagen" Eesti Loodus, 2008/10.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]