Persephone
Persephone (Rooma mütoloogias vaste Proserpina; tuntud ka kui Kore - otsetõlkes "neiuke") on vanakreeka mütoloogias surnute, allmaailma- ja ka viljakusjumalanna, Zeusi ja Demeteri tütar.[1]
Müüt aastaaegade tekkest
[muuda | muuda lähteteksti]Hades röövib Zeusi nõusolekul Persephone ja viib ta allmaailma endale naiseks. Persephone nopib kevadisel aasal lilli, kui varjudeilma must isand talle kaarikuga järele tuleb ja ta allilma sõidutab. Tema kaariku ees on neli musta hobust. Kaarik ise on samuti must.[1]
Kõikidest taeva ja maa olendeist kuulevad Persephone hüüdeid üksnes päikesejumal Helios ja varjudeilma maagiajumalanna Hekate[2].
Persephonest saab allmaailma valitsejanna, varjudeilma kuninganna, kes valitseb Hadese kõrval seistes kõigi surnute üle varjuderiigis[1].
Ema läheb tütart otsima, ei suuda teda aga niipea leida. Ta küsib kõikidelt, keda teel kohtab, kas nad on midagi kuulnud või näinud.
Hekate ütleb, et kuulis tüdruku hüüdeid, kuid tal ei ole aimugi, kes ta ära viis. Helios soovitab Demeteril allilma vaadata.[3]Hekate aitab Persephone ema Demeterit tütre otsingutel allmaailmas, käies oma kahe loitva tõrvikuga tema eel.[4]
Kui ema Demeter oma tütre leiab, on varjudeisand kohe lahkelt nõus Persephone üles ema juurde tagasi saatma, kuid ta teab, et nende lahusolek ei jää kauaks kestma - Demeteri teadmata on Hadesel õnnestunud Persephone pihku poetada paar granaatõuna seemet, mille Persephone neist midagi mõtlemata alla neelab. Nüüd on Persephone ja Hades igaveseks seotud, sest kes kord allilma toitu on maitsnud, kuulub jäädavalt sinna ilma ja tagasipöördumine pole enam võimalik.[4][1]
Demeter aga ei ole lihtsalt üks järjekordne ema, kes on oma tütrest ilma jäänud. Ta on jumalanna, kes valitseb viljakasvu ja taimede viljumise üle kogu Maal. Tema leina mõjul kängub kogu maailmas taimestik ja puudelt varisevad lehed.[1][4]
Demeteri raevu ja mure mõjul otsustab Zeus, et Persephone veedab edaspidi pool aastat oma maa-aluses kuningriigis, teise poole aastast aga maa peal ema juures.[1][4]
Persephone naasmine maa peale sümboliseerib looduse taasärkamist ja aastaaegade vaheldumist.[1][4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "PERSEPHONE - Greek Goddess of Spring, Queen of the Underworld (Roman Proserpina)". www.theoi.com. Vaadatud 5. augustil 2023.
- ↑ "HECATE (Hekate) - Greek Goddess of Witchcraft, Magic & Ghosts". www.theoi.com. Vaadatud 5. augustil 2023.
- ↑ "HELIUS (Helios) - Greek Titan God of the Sun (Roman Sol)". www.theoi.com. Vaadatud 5. augustil 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "DEMETER - Greek Goddess of Grain & Agriculture". Theoi Greek Mythology (inglise). Vaadatud 5. augustil 2023.