Ahvenlased
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
| Ahvenlased | |
|---|---|
 Ahven | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad |
| Hõimkond |
Keelikloomad |
| Klass |
Kiiruimsed |
| Selts |
Ahvenalised |
| Sugukond |
Ahvenlased Rafinesque, 1815 |
Ahvenlased (Percidae) on kalade sugukond, mis kuulub ahvenaliste seltsi. Sugukonda kuuluvad peamiselt põhjapoolkeral mageveekogudes ja riimvetes levinud röövkalad. Enamus liike elavad nearktises, aga on ka liike palearktises. Sugukonnas on üle 200 liigi ja 11 perekonda, FishBase'i andmete järgi 239 liiki ja 11 perekonda.[1] Ahvenaid nendest liikidest on 3: ahven, kollane ahven ja balhaši ahven. Ahvenlased on ühed kõige arvukamad kalad Põhja-Ameerikas, ainult karplased on arvukamad.[2] Eesti vetes on esindatud kolm liiki: ahven (Perca fluviatilis), koha (Sander lucioperca) ja kiisk (Gymnocephalus cernuus).[3]
Kõige suurem ahvenlane on koha, kes võib kasvada kuni 100 sentimeetri pikkuseks. Aga enamus ahvenlased on palju väiksemad.[2][1]
Üks kõige väiksemaid ahvenlasi on pärisdarteri perekonda kuuluv Etheostoma microperca, kes kasvab maksimaalselt ainult 45 mm pikaks. Ta on levinud Põhja-Ameerikas.
Eesti kõige suurem püütud ahvenlane on koha, kes kaalus 14,25 kg ja oli 90 cm pikk, püüti Võrtsjärvest aastal 1975.[4]
Eesti kõige suurem püütud ahven kaalus 2,8 kg, pikkus on teadmata. Kala püüti Peipsi järvest aastal 1964.[4]
Eesti kõige suurem püütud kiisk kaalus 0,195 kg, pikkuseks 27,5 cm ja püüti Uulu vallast (Pärnu kihelkond) aastal 1999.[4]
Töönduslik püük Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis püütakse ahvenlasi ka töönduslikult. Kõige rohkem püütakse ahvenat, teisena koha. Kiisal tööndusliku tähtsust ei ole.[5]
Ahvenat püüti Eestis aastal 2020 sisevetest 1251 tonni ja Läänemerest 749 tonni. Kusjuures, sisevetest pole nii palju ahvenat püütud alates 2005. aastast.[5]
Koha püüti Eestis aastal 2020 sisevetest 949 tonni ja Läänemerest 20 tonni. Ka koha püüginumbrid olid väga kõrged, ainult 2006. aastal püüti rohkem sisevetest (1127 tonni).[5]
Anatoomilisi erijooni[muuda | muuda lähteteksti]
Sugukonda iseloomustab 2 seljauime, mis on üksteisest eraldi või vähesel määral ühildunud. Esimene seljauim ogakiirtega, teine seljauim harunenud kiirtega. Anaaluimel tavaliselt 1 või 2 ogakiirt, teine ogakiir üldiselt harunenud. Kõhuuimed ühe ogakiirega ja 5 harunenud kiirega. Nende soomused on ktenoidsed ja kehad enamasti piklikud.[3][1] Koonilised hambad kinnituvad peale lõualuude veel mitmele teisele suuõõne luule.[3]
Süstmaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Teose "Fishes of the World" viies väljaanne jagab ahvenlased viite alamsugukonda.
Sugukonda kuulub 11 perekonda:
- Liivakala (Ammocrypta)
- Crystallaria
- Pärisdarter (Etheostoma)
- Kiisk (Gymnocephalus)
- Nothonotus
- Ahven (Perca)
- Perkariin (Percarina)
- Karedarter (Percina)
- Võldasahven (Romanichthys)
- Sander
- Süstikahven (Zingel)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Family Percidae - Perches". FishBase. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.12.2021. Vaadatud 12.12.2021.
- ↑ 2,0 2,1 "Percidae". Encyclopedia of Arkansas. Vaadatud 12.12.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Ahvenlased (Percidae)". KALAPEEDIA. Vaadatud 12.12.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Eesti rekordkalad". Maaleht. 07.03.2016. Vaadatud 18.01.2022.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Kalandus". Statistikaamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2022. Vaadatud 18.01.2022.