Pension 2050

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pension 2050 on Eesti Koostöö Kogu algatatud programm, mille peamine eesmärk on olnud avaliku arutelu vedamine tuleviku eakusest. Programmi üheks peaeesmärgiks on suurendada üldsuse teadlikkust sellest, et edaspidi peame kauem töötama, õppima ning paremini ennast eakapõlveks ette valmistama. Avalikku arutellu on oma panuse andnud nii erinevad vabaühendused (näiteks Kuldliiga, 65B), teadlased, mõttekojad ja teised huvigrupid. Programmi käigus on programmijuht kirjutanud mitu arvamuslugu sellest, miks ja kuidas eakapõlveks valmistuda. Lisaks on ilmunud meediaväljaannetes ajakirjanduslikke käsitlusi uue eakuse rahvakogust, seal pakutud ideedest ning nende edasisest käekäigust. raames on paralleelselt tõstetud teadlikkust sellest, et edaspidi peame kauem töötama, õppima ning paremini ennast eakapõlveks ette valmistama.

Pension 2050 visiooni lähtekohad[muuda | muuda lähteteksti]

Visiooni loomise tõukeks oli seni valdavalt sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse tagamisele keskendunud arutelude ja otsuste ebapiisavus, tagamaks edaspidi kõigile täisväärtuslik vanaduspõlv. Olukorras, kus ametlik vanaduspensioniiga küll pidevalt kasvab (aastaks 2025 65 eluaastani), kuid tegelik esmane pensioni saamise iga pole veel üle 60 aasta tõusnud, on peamine küsimus selles, kuidas inimesed saaksid ja tahaksid töötada kuni vanaduspensioni eani ja tegelikult veelgi kauem.

Pension 2050 visiooni kujundamisel lähtume seega järgmistest asjaoludest

  • rahvastik vananeb;
  • praegune pensionisüsteem pole seetõttu jätkusuutlik;
  • lisaraha pensionisüsteemi saab tulla ainult teiste valdkondade arvelt;
  • isiklik vastutus peab suurenema;
  • 21. sajandi töö(tamise) seos vanaduspõlvega eeldab seni kasutamata lahendusi;
  • neile, kes on teeninud välja õiguse saada pensioni, tuleb see hoolimata edaspidistest muutustest süsteemis ka tagad

Pension 2050 programmi peamised tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

Pension 2050 visiooni loomiseks korraldasime 2016. aasta esimesel poolel mitmeid fookusarutelusid, et leida uusi ja võimalusel mujal maailmas kasutatud võimalusi tulevase pensioniea kujundamiseks. Arutelud puudutasid vanemaealiste hõive tõstmise ja vaesuse vältimise teemasid, aga ka võimalusi isikliku vastutuse suurendamiseks. 2016 teises pooles korraldasime Pension 2050 visioonikonverentsi, et aruteludest koorunud mõtteid avalikkuses tutvustada ja võtmeringkondadega testida. 2017. aasta alguseks valmis eelnenud töö põhjal uue eakuse visioon aastaks 2050. Visiooon koosneb neljast teemast – eneseteostus, kindlustatus, tervis, muutustega kohanemine – ning kirjeldab aastaks 2050 soovitud olukorda. Selleks, et pidada avalikku arutelu selle üle, kuidas soovitud olukorrani jõuda, käivitasime 2017 märtsis uue eakuse rahvakogu.

Uue eakuse rahvakogu ja Pension 2050 programm kestab 2017. aasta lõpuni, mil on plaanis teha kokkuvõtvaid üritusi rahvakogu ettepanekute teostumisest ja üldisemalt avaliku arutelu tulemustest.

Pension 2050 programmi ja uue eakuse rahvakogu läbiviimise põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Programmi viime ellu hea koostöö ja komplementaarsuse põhimõtteid järgides:

Pension 2050 programmiga paralleelselt toetab Koostöö Kogu Vabariigi Valitsust pensionisüsteemi seadusandlike muudatuste ettevalmistamisel, sest need on tuleviku pensionipõlve kujundamise eelduseks. Avalikku arutelu veame koostöös põhiliste koostööpartneritega: ministeeriumid, katusorganisatsioonid (tööandjad, ametiühingud, eakate esindusorganisatsioonid), ekspertidega (Praxis, Riigikontroll, Õiguskantsleri kantselei), ülikoolidega (TLÜ, EBS). Teeme seda üksteise tegevusi ja põhisõnumeid täiendades ja võimendades. Avatus ja läbipaistvus: kogu programmi ajal ja eriti uue eakuse rahvakogus kogume ideid, koondame varasemaid ettepanekuid, oleme tagasisideks avatud, soosime konkreetseid algatusi, levitame infot ja viime sarnaste ideede autoreid omavahel kokku.

Pension 2050 programmi kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Programmi Pension 2050 raames on paralleelselt tõstetud teadlikkust sellest, et edaspidi peame kauem töötama, õppima ning paremini ennast eakapõlveks ette valmistama. Avalikku arutelu on oma panuse andnud nii erinevad vabaühendused (näiteks Kuldliiga), teadlased, mõttekojad ja teised huvigrupid. Programmi käigus on programmijuht kirjutanud mitu arvamuslugu sellest, miks ja kuidas eakapõlveks valmistuda. Lisaks on ilmunud meediaväljaannetes ajakirjanduslikke käsitlusi uue eakuse rahvakogust, seal pakutud ideedest ning nende edasisest käekäigust.

Loe põhjalikumalt järeldustest siit.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]