Christmas cracker
Christmas cracker on väliselt kompvekki meenutav silindrikujuline jõuluüllatus, mis on pakitud dekoreeritud paberisse ja kahest otsast kokku keeratud. Selle keskmises osas paikneb üllatus, milleks tavaliselt on paberist peokroon, lipik jõulunalja või -mõistatusega ning väike kingitus. Christmas cracker'is on pabeririba, mille sisse on pandud pisike kogus lõhkeainet, mis teeb väikese paugu, kui Christmas cracker'it mõlemast otsast sikutada. Lõhkeainega pabeririba sisaldab tavaliselt hõbeda nitraati (AgNO3), lämmastikhapet (HNO3) ja alkoholi, mille kogukaal jääb 6–15 milligrammi vahele.
Christmas cracker'eid müüakse üldiselt kolmestes kuni kaheteistkümnestes pakendites ning need on tavaliselt punast, kuldset ja rohelist värvi.
Christmas cracker'id on jõulupühade lahutamatu osa Suurbritannias, Iirimaal ja teistel Rahvaste Ühenduse maadel Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Eesti keeles on neid nimetatud paukkompvekkideks, sest need näevad välja nagu kommid ja teevad pauku, kuigi tegu ei ole kommi ega üldse söödava asjaga.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Christmas cracker'eid sikutatakse jõululaua taga ja üldse pidudel. Seda tehakse kahekesi, kumbki sikutaja oma otsast kinni hoides, mille tagajärjel Christmas cracker puruneb ning teeb väikese paugu. Sees olevad kingitused saab endale see, kelle kätte jääb Christmas cracker'i suurem osa (ehk keskosa). Teise võimalusena saab igaüks Christmas cracker'i koos selle sees olevate kingitustega endale juba enne selle sikutamist. Christmas cracker'id on varakult asetatud jõululauale külaliste taldrikutele või nende kõrvale ja aitavad omakorda oma jõululikult sädeleva ja dekoratiivse väljanägemisega jõululauda kaunistada.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Christmas cracker'i leiutaja oli Tom Smith, kes pidas 1840. aastatel Ida-Londonis pagariäri ja tegeles pulmatortide ja nende kaunistuste valmistamisega. Tom Smith oli innukas otsima ja arendama uusi ideid, mistõttu reisis tihti välismaale. Aastal 1840 Pariisis olles nägi ta seal bon-bon'e ehk suhkrustatud mandleid, mis olid paberi sisse keeratud. Sellest sai ta inspiratsiooni, millest arendas järgneva seitsme aasta jooksul välja esimese Christmas cracker'i. Tom Smith otsustas suhkrustatud mandleid Londonis müüma hakata ning müük oli jõuluajal väga hea. Kui aga jaanuarikuus bon-bon'ide müük langes, tegeles ta jälle pulmatortidega. Õhinal püüdis ta bon-bon'ide ideed arendada ning müüki stimuleerida. Aastal 1847 otsustas Tom Smith lisada bon-bon'ide sisse õnnemotodega lipikud. Ta leidis palju edasimüüjaid, laiendas äri ning suurendas ka pagariäri töötajaskonda. Tom Smith teadis, et tal on ainulaadne ja kaubanduslikult väga hea äriidee, kuid otsustas oma toodet ikkagi edasi arendada. 1850. aastal asendas ta mandlid väikeste mänguasjade ja muude nipsasjakestega. Uue idee – lisada Christmas cracker'itele paukutegev element – sai ta puuhalust, mille ta kaminasse viskas ja mis seejärel tule käes praksuvat heli tegi.