Paradoks

See artikkel räägib üldmõistest; Eesti ansambli kohta loe artiklist Paradoks (ansambel), esoteerikaajakirja kohta artiklist Paradoks (ajakiri)

---

Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene. Enamik loogilisi paradokse on vigased, kuid need on siiski väärtuslikud kriitilise mõtlemise edendamisel. Filosoofiliste paradokside tuntumate näidete seas on vanakreeka filosoofi Zenoni apooriad.

Mõningatel paradoksidel, mis on oma olemuselt ranged, on leitud definitsioonist vigu. Sellega põhjustasid need vigased paradoksid matemaatika ja loogika aksioomide ümbervaatamist ja -lahendamist. Üks selline on Russelli paradoks, mis paneb meid küsima, kas "hulk kõikidest hulkadest, mis iseennast ei sisalda", võiks seda hulka sisaldada või mitte, ja näitas sellega, et see teooria oli vigane. Curry paradoks on endiselt uuesti lahendamata.

Väljaspool loogikat oleva paradoksi näiteks võiks tuua filosoofiast Theseuse laeva: kas laev, mida aja jooksul tükkhaaval uue puiduga parandatakse, on see sama laev, mis alguses? Paradokse võib esineda ka piltides või muus meedias. Kunstnik M. C. Escher lõi arvukalt perspektiivipõhiseid paradoksaalseid joonistusi, kus sõltuvalt vaatenurgast paistavad seinad põrandatena, redelid näivad lõputud jne.

Paradokse on ka matemaatikas, füüsikas (sh kosmoloogias), keemias, bioloogias ja majandusteaduses.

Vaata ka

• absurdsus
• alghetke paradoks
• apooria
• fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks
• gravitatsiooniline paradoks
• horisondiparadoks
• konflikt
• laenguparadoks
• muna ja kana probleem
• vastuolulisus

Kirjandus

• Enn Kasak "Paradoksid: must auk mõtlemises" Tallinn: Argo, 2018

Välislingid

• Enn Kasak "Kosmoloogilised paradoksid ja antroopsusprintsiip" Rmt: "Universum" Tallinn: Horisont, 1998, lk lk 325−330
• "Kosmoloogilised paradoksid" Peatükk Tartu Tähetorni astronoomiaringi interaktiivses kosmoloogiaõpikus