Fotomeetriline paradoks

Allikas: Vikipeedia
Animatsioon näitab, kuidas lõputus, homogeenses ja staatilises universumis ilmuvad nähtavale üha kaugemad tähed, täites tühimikud lähemate tähtede vahel ja kattes lõpuks kogu taeva ereda valgusega. Olbersi paradoks näitab, et kuna öötaevas on tume, peab vähemalt üks neist kolmest eeldusest universumi kohta olema väär

Fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks ehk tumeda öötaeva paradoks on astrofüüsika ja füüsikalise kosmoloogia valda kuuluv paradoks, mis seisneb vastuolus ühelt poolt lõputu ja igavese staatilise universumi ning teiselt poolt öötaeva tumeduse vahel: kui universum on igas suunas lõputult täis tähtede valgust, miks pole siis öine taevas hele? Tänapäeva füüsikas on staatilise universumi mudelist valdavalt loobutud ning öötaeva tumedust peetakse üheks argumendiks dünaamilise universumimudeli poolt, nagu seda kirjeldab näiteks Suure Paugu teooria.[1]

Ehkki paradoks kannab tänapäeval Saksa astronoomi Heinrich Wilhelm Matthias Olbersi (1758–1840) nime, käsitleti seda kosmoloogilises kirjanduses juba varem. Teadaolevalt esimesena osutas paradoksile Aleksandria munk Kosmos Indikopleustes teoses "Topographia Christiana"[2]. Uusajal kirjeldasid fotomeetrilist paradoksi esimeste seas 16. sajandi inglise astronoom Thomas Digges[3] ja 1610. aastal Johannes Kepler, hiljem ka Edmond Halley, Jean-Philippe de Chéseaux ning 1826. aastal Olbers.[4] Esimese füüsikaliselt rahuldava lahenduse esitas 1901. aastal lord Kelvin, kuid selle mõningaid aspekte puudutas juba Edgar Allan Poe essee "Eureka" (1848)[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Overbye, Dennis (3. august 2015). "The Flip Side of Optimism About Life on Other Planets". The New York Times. Vaadatud 29. oktoober 2015.
  2. "Cosmas Indicopleustès. Topographie chrétienne", 3 kd. Toim. Wolska–Conus, W.Paris: Cerf, 1:1968; 2:1970; 3:1973; Sources chrétiennes, rmt 10, lõik 27, rida 7: "Κρυσταλλώδης ἦν ὁ οὐρανὸς ἀπὸ ὑδάτων παγείς· ἐπειδὴ δὲ ἔμελλε δέχεσθαι ἡλίου φλόγα καὶ σελήνης καὶ ἄστρων ἄπειρα πλήθη, καὶ ἦν ὅλος πυρὸς πεπληρωμένος, ἵνα μὴ οὕτως ὑπὸ τῆς θερμότητος λυθῇ ἢ φλεχθῇ ἄστρων ἄπειρα πλήθη, καὶ ἦν ὅλος πυρὸς πεπληρωμένος, ἵνα μὴ οὕτως ὑπὸ τῆς θερμότητος λυθῇ ἢ φλεχθῇ."
  3. Hellyer, Marcus, toim (2008). The Scientific Revolution: The Essential Readings. Blackwell Essential Readings in History. Kd 7. John Wiley & Sons. Lk 63. ISBN 9780470754771.
  4. Unsöld, Albrecht; Baschek, Bodo (2001). The New Cosmos: An Introduction to Astronomy and Astrophysics. Physics and astronomy online. Springer. Lk 485. ISBN 9783540678779.
  5. Poe, Edgar Allan (1848). "Eureka: A Prose Poem". Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2008.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]