Paolo Veneziano

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pala Feriale ehk "argipäeva altarimaali" säilinud paneelid, 1345

Paolo Veneziano (ka Veneziano Paolo või Paolo da Venezia) oli 14. sajandil tegutsenud Veneetsia kunstnik. Tõenäoliselt tegutses ta kunstnikuna ligikaudu aastatel 1321–1362 (kindlamalt on teada, et ta tegutses juba 1333. aastal ja suri pärast 1358. aastat). Teda tuntakse ka Veneetsia koolkonna rajajana ja teda on nimetatud 14. sajandi kõige olulisemaks Veneetsia maalikunstnikuks.[1][2][3] Tema signeeritud ja dateeritud töödest, millest osa valmis koostöös poegadega, jääb mitu aastatesse 1333–1358.[1] Teda peeti Veneetsia vabariigi ametlikuks maalikunstnikuks.[4]

"Neitsi Maarja ja laps", 1354. Polüptühhoni keskmine maal, Louvre

Ta oli detailiküllaste raamidega kaunistatud polüptühhonite ehk mitmeosaliste altarimaalide väljatöötamise juhtfiguur Veneetsias. Sarnased altarimaalid said 13. sajandi jooksul populaarseks kõikjal Itaalias. Sel oli mitu põhjust, kuid üks neist oli muudatus liturgias – missat läbi viiv preester asus edaspidi kogudusega samal altari küljel ja suurema osa ajast oli preestri selg koguduseliikmete poole. See õhutas looma altarimaale ka altari taha ning kohale, et tekitada visuaalne fookuspunkt.[5] Paolo Veneziano on vanim Veneetsia maalikunstnik, kelle nimi on teada, ja ühtlasi ka esimene kunstnik, kes kasutas oma töödes uut neitsi Maarja kroonimise teemat.[6]

Tema stiili on nimetatud "jätkuvalt bütsantslikuks" (st Itaalia-Bütsantsi stiilis olevaks), kuid seda mõjutasid järjest enam Alpidest põhja pool arenev gootika ja isiklikud detailid. Kuid tema töödest "puuduvad peaaegu täielikult" Giotto mõjutused.[7]

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Paolo sündis kunstnike peres. Tal oli suur töökoda, kus ta töötas koos poegade Marco, Luca ja Giovanniga. Ühtlasi oli ta 54. Veneetsia doodži Andrea Dandolo ametlik maalija. Koos poegade Luca ning Giovanniga maalis ta doodži tellimusel Püha Markuse basiilika kuulsat altarit Pala d'Oro katvad puidust paneelid – "Pala Feriale" ehk "argipäeva altarimaali", mis kattis vaid pühapäeviti ja pidupäevadel avatavat altarit argipäevadel. Tegemist oli ehk Paolo kõige prestiižsema tellimustööga, kuid enamik nende maalitud katete paljudest stseenidest on tänaseks kadunud.[8][6][9]

Varem peeti Paolot ka ühele teisele Itaalia maalikunstnikule, keda tuntakse nimega "Master of the Washington Coronation", omistatud tööde autoriks, kuid enam ei ole kunstiajaloolased selles ühel meelel.[10]

Stiil[muuda | muuda lähteteksti]

Paolo stiil annab tunnustust Bütsantsi mõjudest, kuid reedab ka teadmisi tema eluajal Riminis maalitu kohta. Maalimisstiili arenedes jõudsid tema töödesse ka gooti kunsti mõjud. Veneetsia koolkonna rajajana mõjutas tema kunst kunstnikke kogu 14. sajandi jooksul. Eriti on see mõju tuntav Lorenzo Veneziano töödes (ilmselt ei olnud tegemist tema sugulasega, kuid tegemist võis olla tema õpilasega).[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 John Steer. "Venetian painting: A concise history", 1970. Thames and Hudson (World of Art), London. ISBN 0500201013. Lk 15.
  2. 2,0 2,1 Federico Zeri & Elizabeth E. Gardner. "Italian paintings: a catalogue of the collection of the Metropolitan Museum of Art: Venetian school", lk 47-48.
  3. David Piper. "The Random House Library of Painting and Sculpture: Dictionary of artists and art terms". Random House, 1981. ISBN 0-394-52131-5.
  4. Robert Gibbs. "Paolo Veneziano." Grove Art Online. Oxford Art Online. Oxford University Press.
  5. John Steer. "Venetian painting: A concise history", 1970. Thames and Hudson (World of Art), London. ISBN 0500201013. Lk 15-18.
  6. 6,0 6,1 "[Venice: Mundus Alter]". Italian Renaissance Learning Resources, Oxford Art Online koostöös galeriiga National Gallery of Art.
  7. John Steer. "Venetian painting: A concise history", 1970. Thames and Hudson (World of Art), London. ISBN 0500201013. Lk 18-22.
  8. John Steer. "Venetian painting: A concise history", 1970. Thames and Hudson (World of Art), London. ISBN 0500201013. Lk 22.
  9. Rona Goffen. Väljavõte ajakirja "Save Venice" 1995. aasta numbrist.
  10. Hans M. Schmidt, et al. "Masters, anonymous, and monogrammists". Grove Art Online. Oxford Art Online. Oxford University Press.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]