Paluküla kihistu

Allikas: Vikipeedia

Paluküla kihistu (inglise keeles Paluküla Formation) on ordoviitsiumi ladestu Haljala lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Kalle Suuroja aastal 1991. Kihistu on nime saanud Paluküla küla järgi.[1]

Kihistu stratotüüp on Soovälja K-1 puurauk, kus kihistu kivimid paljanduvad 189..301.2 meetril.[2]

Kihistu kivimid esinevad Kärdla meteoriidikraatris ja on tekkinud meteoriiditabamuse kaudsel tagajärjel perioodil, mil kraatrisse kandus ohtralt selle nõlvade materjali. Kihistu koosneb lubjakivist, mille koostises on ohtralt kraatri nõlvadest pärit purdmaterjali. Kihistu sügavamas osas on suurem turbitiitide ja purdmaterjali osakaal, seal esineb ohtramalt savi ja konglomeraati. Kihistu ülemises osas on valdavad kabonaatsed kivimid.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paluküla kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 17.08.2019)
  2. Kihistust Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 17.08.2019)
  3. Kalle-Mart Suuroja Geology and lithology of the early palaeozoic marine impact structures Kärdla and Neugrund (Estonia), 2008

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]