Mine sisu juurde

Paesi keel

Allikas: Vikipeedia
Paesi keel
Kõneldakse Colombias
Kokku kõnelejaid 40 000[2]
Keelesugulus paesi keelkond
paesi keel[2]
Ametlik staatus
Ametlik keel Colombias tunnistatud ametlikuks keeleks Nasa territooriumil[1]
Keelehoole Piirkondlik Cauca Põlisrahvaste Nõukogu[1]
Keelekoodid
ISO 639-1 pbb[2]
Keele leviala

Paesi keel on ohustatud keel, mida räägitakse Colombias Cauca departemangus Kesk-Andide ahelikus Popayáni lähedal.[2] Keelt kõneleb umbes 40 000 inimest, rahvuslikku koosseisu kuulub aga 119 000.[2] Paljud õpetavad keelt oma lastele, kuid mõned tahavad, et lapsed kasutaksid ainult hispaania keelt.[2] Kasutatakse usutalitus- ning kaubavahetuskeelena.[2] Enamus rääkijaid kasutavad ka hispaania keelt.[2] On õppekeelena koolides ülekaalus.[2] Kirjaoskus L1 tasemel 10%–30%, L2 tasemel 75%.[2] Keelt on üritatud edendada kirjaoskuskursustega.[2] Mõned eraalgkoolid õpetavad paesi keelt koos hispaania keelega ning keelt õpetatakse ka keskkoolides.[2] Keel on samuti kasutusel raadiosaadetes.[2] Keeles esineb kaks dialekti: panikita ja pitayo murded.[2] Kasutab ladina kirjaviisi.[2]

Keele struktuuri andmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Keeles puuduvad määratud ja määramata artiklid.[3] Paesi keeles on 6–7 käänet.[3] Keele sõnajärjeks on subjekt-objekt-verb.[3] Paesi keeles on 4 suulist ning 4 nasaalvokaali (i, e, a, u) ning tehakse vahet lühikestel ning pikkadel vokaalidel mille tulemusel on keeles 16 vokaalsegmenti:[1]

Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i ĩ iˑ ĩˑ u ũ uˑ ũˑ
Keskkõrged e ẽ eˑ ẽˑ
Madalad a ã aˑ ãˑ

Keeles esineb 38 konsonantfoneemi ning keelele on omapärane palataliseeritud, aspireeritud ning palataliseeritud-aspireeritud konsonantide rikkus.[1]

Labiaalid ehk huulhäälikud Alveolaarid Laminaalsed suulaehäälikud Velaarid Larüngaal-

klusiilid

harilik palat. harilik palat. harilik palat. harilik palat. harilik palat.
klusiilid helitud p t ƫ ʦ ç k c ʔ
aspireeritud pʲʰ ƫʰ ʦʰ çʰ
pre-

nasaliseeritud

mb m ⁿd ⁿdʲ ⁿʣ ⁿʣ̢ ⁿɡ
nasaalid m n ɲ
hõõrdhäälikud helitud s ʃ h ɧ
helilised
lateraalid l ʎ
poolvokaalid w j

Grammatika ja süntaks

[muuda | muuda lähteteksti]

[1]

Esimese ja teise isiku asesõnad on mees- ja naissoo vormidel erinevad ning mitmus tuletatakse igal juhul naisvormist. Kolmas isik on neutraalne. Verbi konjugeeritakse kõneviisi- ja aspektisufiksitega ning teise isiku mees- ja naissoo sufiksitega. Ka ajakategooria näitamiseks kasutatakse sufikse. Võib esineda ka intensiivsust näitavaid prefikse. Nimisõnu käänatakse sufiksite abil, mis märgivad nominatiivi, ablatiivi, lokatiivi, akusatiivi, datiivi ja instrumentaali. Keeles kasutatakse põhiliselt postpositsioone. Paesi keelt peetakse aglunatiivseks keeleks, st et enamus sõnu moodustatakse morfeeme kombineerides. Adjektiivid on nimisõna järel.

Keelenäide

[muuda | muuda lähteteksti]

Ya'nwe'wewa'te' maa nasapa ha'dacehk hi'pku up'hi', wëtte u'huwa'hi'pta', eena' eena' f'i'zewa' hi'pta', üus hi'pta' d'ik'the hi'pta' naapa'kate. Sa' h'ukaysa üus hi'pcehktha'w sa' pyakhna'we f'i'ze hi'ptha'w. [4]

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. [5]

[6]

1 – teetsh

2 - e?z

3 – tekh

4 – pahz

5 – tahts

10 – kseba