Püsimetsandus
Püsimetsandus on püsimetsa metsa valikraietega majandamise viis, kus:
- kasvatatakse kasvukohale omaseid puuliike;
- metsamaad üldjuhul ei kuivendata ega kasutata muid intensiivseid võtteid (nt väetamist või lausalist kündi);
- hoitakse järjepidevalt kõrgmetsa ning raiumata jäetakse säilikpuud.
Saksa keeles on see mõiste Dauerwald, inglise keeles continuous cover forest. Tasub tähele panna, et nende võõrkeelsete terminite täpne definitsioon võib allikati siiski mõnevõrra varieeruda. [1]
Metsa saab edukalt majandada ka lageraiet tegemata. Kui majandada looduslähedaselt, kasvukohale omaste puuliikidega ning raiudes üksikuid puid või puudegruppe, on tegu püsimetsandusega. Püsimets sarnaneb mõneti põlismetsaga: puud on eri vanusega, leidub varjulisemaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ja säilikpuid. Metsa looduslikkust ei riku suured kuivenduskraavid ega väljaveoteed.
Valikraiega saab metsast võtta just täpselt sellist puitu, nagu parajasti tarvis on. Puidust korraga saadav tulu on küll väiksem kui lageraie puhul, ent see tulu pole ühekordne, vaid pidev. Lisaks on puidutulu ainult üks metsa hüvedest. Säherduse valikulise raie tegemine nõuab aga spetsiifilisemaid teadmisi kui kõigi puude raie.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liina Remm, Liis Kuresoo, Mihkel Rünkla (2020). Teejuht püsimetsandusse. Tartu: Eestimaa Looduse Fond. Lk 11.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Remm, Liina, Kuresoo, Liis ja Rünkla, Mihkel 2020. Teejuht püsimetsandusse. Eestimaa Looduse Fond.