Mine sisu juurde

Põšma jõgi

Allikas: Vikipeedia
Sild üle Põšma jõe Belojarski juures.
Mineraalveeallikad jõe lähedal. Sergei Prokudin-Gorski värvifoto, 1912.

Põšma (vene Пышма) on jõgi Venemaal, Tura parempoolne lisajõgi.

Põšma saab alguse Kesk-Uuralist Uurali idanõlvadelt 290 m kõrgusest Isseti paisjärvest, mis asub Jekaterinburgist põhjas Verhnjaja Põšma linna juures. Jõgi voolab ida suunas Sverdlovski ja Tjumeni oblastis Taga-Uuralimaa madalikul ja Lääne-Siberi madaliku lääneserval.

Jõe pikkus on 603 km, valgala pindala 19 700 km².

Jõe ääres asuvad Verhnjaja Põšma, Zaretšnõi, Belojarski, Kamõšlovi, Suhhoi Logi, Põšma ja Talitsa linn.

Jõgi toitub 60% ulatuses lumest. Kevadine suurvesi on aprillist maini. Suvel põhjustab vihm tulvavesi.

Keskmine vooluhulk on 34 m³/s, maksimaalne vooluhulk umbes 1300 m³/s, minimaalne vooluhulk umbes 2 m³/s.

Jõgi külmub novembri esimesel poolel, jääkate sulab aprilli teisel poolel.

Alamjooksul on hulgaliselt meandreid. Seal on jõgi umbes 50 m lai ja 3 m sügav.

Jõel parvetatakse metsa. Jõe vett kasutatakse tööstuslikus veevarustuses. Jõel on kolm või kaks veehoidlat. Belojarski veehoidlat kasutab Belojarski tuumaelektrijaam.

Jõgi on väga saastatud.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]