Pärija üleskutsemenetlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pärija üleskutsemenetlus on menetlus, mille eesmärk on teavitada õigustatud isikuid nende nõuetest või õigustest. Õigustatud isikud on need, kes pärandajaga suguluse kaudu seotud olid ja kellel on pärandaja vara suhtes nõuded või õigused. Teadaande tagajärg on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg.[1] Pärijad on vaja välja selgitada, et pärandaja vara ja/või kohustused saaksid pärijale üle minna ehk pärijad saaksid oma pärandiosa kätte.

Pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse viib läbi notar, kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed.[2] Selleks tuleb notaril avaldada teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks võib notar teate avaldada ka muus väljaandes.[3] Kui notar ei ole enne pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse läbiviimist avaldanud teadet pärimismenetluse algatamise kohta, avaldab ta üleskutse koos pärimismenetluse algatamise teatega.

Juhul, kui ühtegi pärijat ei ole juba pärimismenetluse alguses teada, peab üleskutsemenetluse teates sisalduma info ka selle kohta, et nõudete ja õigustega isikul tuleb endast teada anda ühe kuu jooksul alates üleskutse avaldamisest. Kui endast teatanud isik ei suuda ühe kuu jooksul üleskutsemenetluse tähtpäeva möödumisest arvates oma pärimisõigust tõendada, eeldatakse, et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus või riik.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik- RT I, 04.07.2017, 31 § 498
  2. Pärimisseadus- RT I, 10.03.2016, 16 § 169 lg 1
  3. Pärimisseadus- RT I, 10.03.2016, 16 § 169 lg 2
  4. Pärimisseadus- RT I, 10.03.2016, 16 § 125 lg 3