Mine sisu juurde

Oslo metroo

Allikas: Vikipeedia
Oslo metroo
Metroorong Majorstuenis
Andmed
Tüüp metroo
Asum  Norra, Oslo
Avati
  • 31. mail 1898 linnalähitrammina
  • 28. juunil 1928 maa-aluse trammina
  • 22. mail 1966; metroona (T-bane)
Pikkus 85 km
Peatused 101
Liinid 5 (+1 ehitusjärgus)
Rööpmelaius 1435 mm
Elektrifitseeritud 750 V alalisvooluga kolmandast rööpast
Operaator(id) Sporveien T-banen
Skeem
Metroo plaan
Commons Commons: Oslo metroo
T-baneni logo

Oslo metroo (norra T-banen) on Norra pealinnas Oslos ja selle lähialadel alates 1966. aastast käigus olev metroo. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal 1928 avati tunnel Majorstueni ja Rahvusteatri vahel, mida on samuti peetud ka Oslo metroo sünniajaks.

Metrool on 5 liini 101 jaamaga. Radade kogupikkus on 85 km.

2011. aastal oli metrool 81 miljonit reisijat.[viide?]

Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega.

NrMarsruut
1Frognerseteren – Stortinget – Helsfyr (– Bergkrystallen)
2Østerås – Stortinget – Ellingsrudåsen
3Kolsås – Stortinget – Mortensrud
4Vestli – Storo – Stortinget – Bergkrystallen
5Sognsvann – Stortinget – Storo – Stortinget – Vestli

Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam.[1] 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.[2]

Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda Bærumi. Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.[3]

Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda.[4] Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.[3]

Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud.[5][6][7][8] Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.[9]

Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid.[4] Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.[10]

Intermodaalsus

[muuda | muuda lähteteksti]
Forskningsparkeni jaam ring- ja Sognsvanni liinil ühendusega trammile. Jaam asub Oslo ülikooli linnaku lähedal.

Metroo on integreeritud Oslo ja Akershusi ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka Oslo trammidel, linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.[11]

Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.[12][13]

Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis (Oslo S-is) ja Nationaltheatretis.[14]

Tuleviku laiendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Investeerimisplaani Oslo Paketi 3 osana on Oslo metroo jaoks välja pakutud mitmeid muudatusi ja laiendusi.[15] Neist ainult üks, Fornebu liin, on ehitusjärgus, ülejäänud projektid on ootele pandud.[16]

Välja pakutud laiendused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Furuseti liini laiendamine Lørenskogi peatustega Skåreris, Lørenskogi keskuses ja uus lõpp-peatus Akershusi ülikooli haiglas. Reisiajaks Jernbanetorgetisse oleks 27 minutit.
  • Teine ühine tunnel Majorstuenist Tøyeni, luues kaks uut peatust Bislettis ja Grünerløkka lõunaosas (Nybrua).[17] Kõik liinid peatuksid Stortingetis, mis saaks neli platvormi. Majorstueni peatus viidaks maa alla.[18]

Ehitusjärgus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Fornebu liin hakkab hargnema Majorstuenist Fornebu vana lennujaama piirkonda läbi Skøyeni ja Lysakeri. Sellele liinile tuleb kokku 6 uut jaama. Liini ehitus algas 2020. aasta detsembris ning avamise kuupäev on planeeritud 2029. aastale. Maksumus on hinnanguliselt 2,6 miljardit USA dollarit.[19][16] Liini rahastavad osaliselt muuhulgas Oslo ja Akershusi maakond.[20]
MX3000 veerem ringliinil

Oslo metroos sõidavad ainult MX3000 rongid, mis telliti 2003. aastal vanima T1000 veeremi asemele. Tarne algas 2006. aastal ja erinevalt vanemast seeriast on MX3000 rongid värvitud punase asemel valgeks. 2006. aastal telliti 83 kolmevagunilist rongi. [21] 2010. aasta detsembris telliti veel 32 rongi. [22]

Oslo metroos on varem kasutatud mitmeid T1000 rongide versioone. Nende hulgas oli 146 T1–T4 tüüpi vagunit, mis töötasid ainult kolmanda rööpa abil ja seega ei saanud enne liinide moderniseerimist sõita Holmenkolleni ja Kolsåsi liinidel. Need sõitsid tavaliselt kolme- või kuuevagunistes (mõnikord nelja- või viievagunistes) koosseisudes. Versioonid T5–T8, kokku 49, tarniti nii kolmanda rööpa kui ka kontaktvõrgu seadmetega ning need sõitsid tavaliselt Holmenkolleni liinil (kahe vaguniga) ja Kolsåsi liinil (kolme vaguniga).

Kui Holmenkolleni liin metrooga ühendati, kasutati ikka veel vanu tiikpuust vaguneid. Ühise tunneli läbisõidu võimaldamiseks tarniti 1993. aastal T2000, mis oli võimeline töötama kahe süsteemiga. Neid tarniti ainult 12 üksust, mis töötasid paaridena Holmenkolleni liinil ning ühendusid ka Lambertseteri liiniga. T2000 veerem kanti maha 2010. aastal.[23]

  1. Oesterud, Tor Ingar (3. aprill 2016). "Oslo now has the largest subway system in Scandinavia". Norway Today. Vaadatud 14. juunil 2025.
  2. Castagna, Luigi; Lobo, António; Coppola, Pierluigi; Couto, António (1. märts 2024). "4.1. Gross effectiveness". Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective. Research in Transportation Business & Management. Kd 53. DOI:10.1016/j.rtbm.2024.101102. Vaadatud 14. juunil 2025.
  3. 1 2 Ruter (2016). "Rutetabell for T-banen" (PDF) (norra). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2016. Vaadatud 3. aprillil 2016.
  4. 1 2 Oslo T-banedrift. "Kort historikk" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2011. Vaadatud 9. juunil 2008.
  5. Oslo T-banedrift (2008). "Linjekart" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2009.
  6. Oslo Sporveier. "T-banestasjonene i Øst" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2008. Vaadatud 9. juunil 2008.
  7. Oslo Sporveier. "T-banestasjonene i Vest" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2008. Vaadatud 9. juunil 2008.
  8. Oslo Sporveier. "Holmenkollbanens stasjoner" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2008. Vaadatud 9. juunil 2008.
  9. "Gleisplanweb.de". www.gleisplanweb.eu. Vaadatud 18. juunil 2026.
  10. Ruter. "Tilgjengelighet for alle" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2008. Vaadatud 21. augustil 2008.
  11. Ruter. "Transportmidlene" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2008. Vaadatud 7. augustil 2008.
  12. Oslo Sporvognsdrift (2007). "Trikken 2007" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. märts 2009. Vaadatud 7. augustil 2008.
  13. Ruter (15. detsember 2013). "Linjekart med T-banens stasjoner fra 15.12.2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2014.
  14. "Vy | Train | Bus | Taxi | Book your trip at vy.no". www.vy.no (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2026. Vaadatud 18. juunil 2026.
  15. Akershus County Municipality (29. mai 2006). "Oslopakke 3" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2011.
  16. 1 2 "The Fornebu Line". Oslo kommune (inglise). 24. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2022. Vaadatud 28. juunil 2022.
  17. Pierstorff, Sarah (13. august 2015). "Dette kan bli Stor-Oslos nye kollektivnett". NRK (norra). Vaadatud 18. juunil 2026.
  18. Bentzrød, Christian Sørgjerd Sveinung Berg (20. november 2018). "Foreslår nye T-banestasjoner på Bislett og Grünerløkka". Aftenposten (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2022. Vaadatud 1. novembril 2019.
  19. NRK (23. juuni 2022). "Viken vedtok Fornebubanen". NRK (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuni 2022. Vaadatud 28. juunil 2022.
  20. "Fornebubanen". Oslo kommune (norra). 27. september 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2022. Vaadatud 28. juunil 2022.
  21. Oslo T-banedrift (2006). "Nye T-banevoger i prøvedrift" (PDF) (norra). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. mai 2011.
  22. "Railway Gazette: Oslo orders more metro cars". 24. detsember 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2011. Vaadatud 24. detsembril 2010.
  23. Oslo T-banedrift. "T-2000" (norra). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2011. Vaadatud 9. juunil 2008.