Oskar Pärli

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Oskar Pärli (16. august 1875 Viitina vald, Võrumaa9. oktoober 1939 Tartu) oli eesti õpetaja.

Ta oli õpetaja poeg ning õppis alguses isa käe all Järve vallakoolis ja hiljem Rõuge kihelkonnakoolis. Astus 1889. aastal Tartu Kubermangugümnaasiumisse, mille lõpetas 1897. aastal.[1]

Ta lõpetas 1901 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Oli õpetaja Venemaal (Jekaterinodari reaalkoolis, Urjupino reaalkoolis, Rostovi kommertskoolis) ja Eestis (Tallinna vene tütarlaste gümnaasiumis, Tallinna reaalkoolis) ja oli vahepeal Tallinna poeglaste gümnaasiumi direktor. Alates 1920. aastast oli ta õpetaja Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus.[1]

Ta on matemaatikaõpikute autor.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Oskar Pärli, "Aritmetika õperaamat keskkoolidele", Postimees, 1912 (2. trükk 1918, 3. trükk 1921)
  • Oskar Pärli, "Proportsionaalsed suurused : astmed, juured ja ligikaudsed arvamised" (aritmeetiliste ülesannete kogu 6-nda õpeaasta jaoks), Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Selts, 1920
  • Elmar Araste, Johannes Kallak, Eliisabet Kallak, Oskar Pärli ja Konstantin Edmund Treffner, "Meetodilised näpunäited Elavate arvude tarvitajaile" (1. osa), Loodus 1924
  • Oskar Pärli (koostaja/toimetaja), "Matemaatika sõnastiku täiendused ja muudatused", Matemaatika õpetamise komisjon 1927
  • Oskar Pärli, "Ruumi algõpetus", Noor-Eesti 1931
  • Oskar Pärli, "Algebra ülesannete kogu" (keskkooli I klassile), Noor-Eesti, 1931
  • Oskar Pärli, "Algebra ülesannete kogu" (keskkooli II klassile), Noor-Eesti, 1933

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Oskar Pärli surnud. Päevaleht, 10. oktoober 1939, nr. 275, lk. 4.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Oskar Pärli 60-aastane" Postimees, nr. 220, 15 august 1935