Oskar Viikholm

Oskar Ferdinand Viikholm (29. september (vkj)/ 12. oktoober 1903 Tallinn – detsember 1977 Ontario, Kanada) oli eesti fotograaf ja fotoajakirjanik.

Eluloolist

Karl Johannes Viikholmi ja Maali Maria Viikholmi poeg, Alide Viikholmi abikaasa ning Erich ja Ida Viikholmi vend. Elas Tallinnas ja Kundas.

Töö

Viikholm töötas 1930ndatel koosseisulise fotoreporterina ajakirjale Nädal Pildis (Päevalehe lisa) ja ajalehele Päevaleht. A-st 1941 töötas ajakirjale Pilt ja Sõna ja a-st 1942 ajalehele Eesti Sõna. Üksikuid tema fotosid avaldati ka väljaannetes Rahva Hääl (1940) ning ajakirjas Eesti Pildileht (1943–1944).

1942 teenis Eesti Leegionis, 1942-1944 viibis ta koos ajakirjanik Jüri Remmelga ja pressifotograafi/ raadioreporteri Agu Kasega Saksamaal Berliini lähedal sõjakirjasaatjate koolitusel. Esialgu toimus rivialaline ettevalmistus Lichterfelde Westis, kuhu määrati ka Valentin Reose ja Oskar Viikholm. Hiljem, kui Zehlendorfis valmis rohkem barakke, paigutati noored sinna, kuna maastikuõppusel käidi Heinersdorfis. Reose, Viikholm ja Remmelgas värvati seejärel SS-Kriegsberichter-Abteilungi koosseisu (vormilt Saksa/ sisult rahvusvahelisse väeossa). Remmelgas iseloomustas Viikholmi kui "vana jänkit", kes sakslastega suhtles vaid inglise keeles.

Põgenemine ja elu Kanadas

1944. aastal põgenes Viikholm naise ja pojaga Rootsi.

Läks pärast poja surma 1948. aastal edasi Kanadasse, kus elas abikaasaga Toronto lähistel Pickeringis ja töötas koos Bruno Lindrega Kanada riiklikus tele-raadiofirmas CBC (Canadian Broadcasting Corporation) tislerina. Vanemas eas oli ta Pickering'is talupidaja, kes tegeles kartuli, spargli ja kanakasvandusega ning tootis vahtrasiirupit.

Viikholmi väheste sõprade sõnul oli Viikholmi maamaja täis kaameraid ja fotosid. Abikaasa Alide suri 1960. aastal Pickeringi talu saunas ja Oskar Viikholm ise detsembris 1977 samuti Pickeringis (leiti surnult). Vahetult pärast tema surma murti talusse sisse, rööviti kaamerad ja loobiti fotod mööda maja laiali. Enne politsei saabumist järgmisel päeval põletati maja maani maha.

Elsa ja Bruno Lindre tütar Katrin Marley meenutab: "Mäletan tema pilte hästi. Onu Oskar lubas minul kastides tuhnida ja tal oli alati mõni põnev jutt jagada. Oli ka õudsaid pilte, mida ema/isa püüdsid tagasi kastidesse panna, aga onu Oskar ütles alati, et laps peab noores eas juba aru saama, kuidas inimesed võivad üksteise vastu käituda".

Oskar Viikholmi fotode kollektsioon

Eesti Filmiarhiivis säilitatakse Viikholmi kollektsiooni fondis RA EFA.446, mis koosneb 4183 fotost aastaist 1939-1944 (pildid tõi arhiivile tema sugulane Johannes Viikholm 1988. aastal). Fotode hulgas on sporditeemalisi pilte (Ernst Idla võimlejad, jalgpall, Eesti Mängud jmt), reportaaže sõjaväe ja Kaitseliidu paraadidest, täiturgudest, lippude sisseõnnistamisest, kontsertitest, jmt. Tema fotodest on huvitavamad jäädvustused pöördelistest 1939.-1940. aastatest, sh pildid sakslaste lahkumisest Eestist 1939, tuntud foto Ždanovist NSV Liidu saatkonna rõdul koos juunikommunistidega juulis 1940, "tööliste nõudmiste" ettelugemine Kadrioru lossi juures, fotod uuest nukuvalitsusest, natsionaliseeritud ettevõtetest jpm. Tema tehtud on ka legendaarsed lavastatud miitingufotod Vabaduse väljakul, mis illustreerisid 1940. aastat ajalooõpikutes läbi kogu ENSV perioodi.

Kirjandus

• Ivi Tomingas. "Aasta 1940 Oskar Viikholmi kaamera läbi". Tuna 2012, nr 4, lk 105-114
• Jüri Remmelgas. "Mälestused Saksa sõja kirjasaatjate koolituselt Saksamaal". // Kolm kuuske. Tallinn: Olion, 2004. Lk 12-13