Nyköpingi loss

Allikas: Vikipeedia
Nyköpingshus1.JPG

Nyköpingi loss (rootsi Nyköpingshus) on Birger Jarli ajal rajatud linnus Rootsis Nyköpingis, mis hiljem ehitati ümber renessansslossiks. Praegu on loss osaliselt varemeis. Nyköpingi loss on kõige paremini tuntud 1317. aastal toimunud õudse Nyköpingi pidusöögi poolest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

12. sajandi lõpul rajati siia linnus ja keskajal oli see Birger Jarli omanduses. Rootsi kuningas Albrechti ajal oli loss läänistatud saksa rüütel Raven van Barnekow'le ja hiljem Bo Jonsson Gripile. Järgmised suured ehitustööd tehti hiliskeskajal, mil Gustav Vasa tugevdas lossi kindlustusi ning lasi ehitada ümmarguse suurtükitorni, mis on siiani alles.

16. sajandil lasi Södermanlandi hertsog Karl (hilisem Karl IX) ehitada kindluse renessansslossiks, kuid 1665. aastal põles valminud loss koos ümbritseva linnaga maha. On teada, et lossi kive kasutati Stockholmi kuningalossi ehitamisel. Kuna mõned lossiosad olid elamiskõlblikud, kasutati 1760. aastani lossi maaresidentsina.

20. sajandil mõned osad taastati ning Kuningatornis (Kungstornet) ja Vanas Residentsis (Gamla residenset) asub Sörmlandi muuseum, mis annab ülevaate Södermalandi maakonnast. Kuninganna Veinikeldris (Drottningkällaren) ja banketisaalis asub restoran.

Lossis aset leidnud ajaloolisi sündmusi[muuda | muuda lähteteksti]