Nuputamis-videomängud
Nuputamis-videomängud, ka mõistatus-videomängud (inglise keeles puzzle video games) on videomängud, kus põhirõhk on mõistatuste lahendamisel. Nuputamis-videomängus võib olla teistele mängutüüpidele omaseid elemente. Nuputamismäng võib koosneda ühest ainsast mõistatusest, näiteks puslest, kuid nuputamis-videomängudes on tavalisem, et need koosnevad paljudest sarnast tüüpi mõistatustest.
Mõistatused[muuda | muuda lähteteksti]
Mõistatus on probleem, mis testib mängija nutikust ja teadmisi ning millel on vähemalt üks lahendus. Nuputamis-videomängudes on enamasti palju sarnase ehitusega mõistatusi, mille keerukus kasvab mängus edasi jõudes, näiteks mängudes "Portal" ja "Monument Valley".[1]
Nuputamis-videomängud ei pea koosnema ainult sarnastest mõistatustest. Erinevaid mõistatusi kombineerib sageli populaarne nuputamis-videomängude alamliik sihtimis- ja vajutamisseiklusmängud (inglise keeles point and click adventure games). Selle žanri mängudes koosnevad põhilised mõistatused mängumaailma õigesse seisu viimisest. Tihti sisaldavad need mängud põhimõistatuste vahel või sees erinevaid väiksemaid mõistatusi nagu juhtmete ühendamine või pusle kokku panemine.[2]
Mõistatusi leidub ka teist tüüpi videomängudes. Platvormmängus võib taseme lõpus vastase alistamiseks olla vajalik teha mõni ootamatu liigutus, ja selle liigutuse välja mõtlemine on mõistatus.[3]
Piiripealsed juhtumid[muuda | muuda lähteteksti]
"Tetris" on ametlikult nuputamis-videomäng. "Tetrise" eesmärk on saada võimalikult palju punkte, seega mõistatus on leida tükkide paigutus surima punktisumma saavutamiseks. Igale tükile leidub parim võimalik paigutus. Õige lahenduse leidmine oleks võimalik, kui oleks teada kõikide langevate tükkide järjestus.[1]
Teine piiripealne näide on kaardimäng "Solitaire". Kaardipaki segamine loob uue juhusliku mõistatuse, kuid igal kaartide järjestusel ei ole lahendust.[4] Sarnane probleem võib esineda teistes juhuslikult genereeritud mõistatustega nuputamis-videomängudes. Mõistatuse definitsioon nõuab lahenduse olemasolu, kuid ei täpsusta, kas võimatust mõistatusest loobumine on lahendus.
Mälumängu küsimused testivad mängija teadmisi. Neil on õige vastus, kuid enamasti puudub lahenduskäik. Mängija kas teab vastust või mitte.[4] Mõistatuse definitsioon ei eelda lahenduskäigu olemasolu, seega võib mälumängu põhjal loodud videomänge pidada nuputamis-videomängudeks.
Omapärad[muuda | muuda lähteteksti]
Nuputamis-videomänge on reeglina igav pärast võitmist uuesti mängida. Mõistatuse ära lahendamine on sama, mis mängu domineeriva strateegia leidmine. Domineeriv strateegia on lihtsaim viis võita, seega on teist korda sama mõistatust lahendades väljakutse esialgsest oluliselt väiksem.[3] Seda probleemi ei esine nuputamis-videomängudes, kus mõistatusi genereeritakse juhuslikult.
Nuputamis-videomängud on mõeldud enamasti üksinda mängimiseks.[3] Teiste mängijatega on mõnikord võimalik võistelda punktisumma osas. Mõnes nuputamismängus on võimalus teha koostööd, näiteks mängudes "Portal 2" ja "Never Alone".
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Herman Tulleken (16.04.2011). "How are puzzle games designed? (Introduction)". devmag.org.za. Vaadatud 28.04.2018.
- ↑ "What is a point-and-click Game?". fr.flossmanuals.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.05.2018. Vaadatud 16.04.2018.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Jesse Schell (2008). The Art of Game Design: A Book of Lenses (PDF). Morgan Kaufmann Publishers. Lk 184,208,209. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018. Vaadatud 19. märtsil 2018.
- ↑ 4,0 4,1 Scott Kim. What is a Puzzle [1] 19.03.2018