Nový Světlovi loss

Nový Světlovi loss on uusgooti stiilis loss Tšehhis. Asub Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas Bojkovices aadressil Světlov č.p. 291.^[1] Lossile allus Světlovi mõis.

Loss rajati XV sajandil, mil mõisa omanikud olid Landštejnid. Loss asus Ungari piiril, mis kannatas tihti sõdade all, ja see rajati, asendamaks sõjas kannatada saanud vana kindlustatud lossi. Vana Starý Světlovi loss oli kindlus, mis on tänapäeval varemetes. Ka uus hoone oli kasutatav kindlusena; sel oli väike hoov ja vahitorn.^[2]

1527. aastal ostis selle Burian Vlčnovist. Ta toetas János I Zápolyat selle võitluses trooni pärast, nii konfiskeeriti tema valdused Lajos II trooniletõusu järel. Hiljem sai ta lossi tagasi ja langes lahingus.^[3]

XVI sajandil vahetusid lossi omanikud tihti. Omanike seas olid Bilík Kornicist ja seejärel Kateřina Vlčnovist. Türgi ohu tekkimisel hakati lossi tugevamaks ehitama, tunduvalt suurema pindalaga lossi ümberehitustööd lõppesid 1555. aastal. 1563. aastal sai selle omanikuks Tetour Tetovist. Ka nemad laiendasid lossi, lisades sellele renessansiajastu stiilielemente.^[3]

1594. aastal sai lossi omanikuks Jan Jetřich Kunovicist. 1605. aastal piirasid lossi sisse Ungari ülestõusnud Štefan Bočkaj juhtimisel. Umbkaudu 400 Bojkovice elanikku püüdis lossist varju otsida, ent lossiisand saatis nad välja, kus ülestõusnud nad kõik tapsid. Ülestõusnutel lossi vallutada ei õnnestunud, nad piirdusid vaid ümbritsevate külade rüüstamise ja sealsete elanike mahalaskmisega. Hiljem andis Jan Jetřich lossi üle oma õele. Tolle poeg Zdeněk Žampach Potštejnist on rahva mällu jäänud kui kõva käega isand.^[2]

1613. aastal läks loss Serenyide valdusse. Serenyid osalesid Böömimaa ülestõusus, ent Valgemäe lahingu järel nende valduseid ei konfiskeeritud. Nad tasusid 5000 zloti suuruse trahvi ja jäid Světlovi mõisa omanikeks edasi.^[3] Nende valitsusajal ründasid lossi 1663. aastal kolm korda türklased, kes suutsid seda tublisti kahjustada, seejärel piirasid seda aastail 1645–1646 rootslased. Aastail 1703–1709 ründasid seda mitmel korral kurutsid.^[4] Sõjas kannatada saanud loss jäi XVII sajandi lõpus osaliselt tühjaks.

Lossi hakati taastama pärast seda, kui 1746. aastal said selle omanikeks Serenyide asemel St. Julienid. Torni ülemine osa lammutati, nii et see oli ülejäänud lossikompleksiga ühes tasapinnas. Ka lisati lossi välismüüri aknad.^[5]

1803. aastal ostis lossi Sofie Haugwitz. See muutis lossi kultuurikeskuseks. Lossis töötas mõnda aega koduõpetajana kunstnik Josef Mánes. 1835. aastal müüs ta lossi Larisch Mönnichile.^[3]

Larisch Mönnich võttis lossis ette ulatuslikud ümberehitustööd (1846–1856). Loss ehitati arhitekt Eduard Kuscheri projekti järgi ümber uusgooti stiilis paleeks; toonase välisilme on see säilitanud tänapäevani. Tegu on ühekorruselise, mitme väiksema tornikesega ehitisega, mida ehib neljakorruseline torn. Nový Světlov sarnaneb ümberehitustööde järel Trieste lähistel paikneva Miramare lossiga. Lossi pargi kujundas itaalia arhitekt Vitalino Fumugalli. Lossi Inglise parki kavandas ta kasvuhooned subtroopilise taimestiku jaoks, kus valmisid eksootilised puuviljad.^[6]

XX sajandi alguses läks loss mõneks ajaks Praha Maapanga valdusse, kuni 1926. aastal omandasid selle Ladislav ja Jarmila Zbořil. 1946. aastal müüsid nad selle Rolnytele, ent siis see võõrandati.^[3] Loss oli mõnda aega riiklikus omandis. Aastail 1957–2008 asus seal Bojkovice muuseum.^[7] 1992. aastal tagastati loss õigusjärgsetele omanikele, kuid 1998. aastal Rolnyd pankrotistusid ja 2003. aastal ostis lossi ära Josef Novotný. Too alustas lossi rekonstrueerimist; tööd lõppesid 2011. aastal. Lossihoovi rajati teater; hoones asuvad ka hotell ja restoran.^[8]